Statistikaameti andmetel eksportis Eesti kaupu jooksevhindades 1,7 miljardi ja importis 2,1 miljardi euro eest.

Kaubavahetuse puudujääk oli novembris 352 miljonit eurot, mis oli 220 miljoni võrra suurem kui eelneval aastal.

"Import Euroopa Liidu riikidest kasvas 21 protsenti, samas kui Euroopa Liidu välistest riikidest vähenes see 14 protsenti. Langust mõjutas oluliselt kaupade ja toorme sisseveo vähenemine Venemaalt ja Valgevenest," selgitas statistikaameti juhtivanalüütik Evelin Puura.

Euroopa Liidu osatähtsus impordis suurenes 80protsendini.

"Teistsugune olukord valitseb aga ekspordivoos, kus novembris jäi kogu eksport eelneva aasta tasemele. Seda mõjutas Eesti päritolu kaupade väljaveo kahanemine. Samas tasakaalustas seda reeksporditavate kaupade ekspordi kasv," lisas Puura.

Eesti suurim ekspordipartner oli 2022. aasta novembris Soome (17 protsenti Eesti koguekspordist), järgnesid Läti (13 protsenti) ja Rootsi (10 protsenti). Soome eksporditi enim maagaasi, masinate osasid ja töötlemata puitu, Lätti elektrienergiat, maagaasi, sõiduautosid ning Rootsi kommunikatsiooniseadmeid ja kokkupandavaid puitehitisi.

Enim kasvas kaupade eksport Lätti (41 miljoni euro võrra), Rootsi (15 miljoni euro võrra) ja Taani (14 miljoni euro võrra).

Novembris eksportis Eesti kaupadest enim mineraalseid kütuseid ja elektrienergiat - 260 miljoni euro eest, elektriseadmeid 231 miljoni euro eest ning põllumajandussaaduseid ja toidukaupu 194 miljoni euro eest. 2021. aasta novembriga võrreldes suurenes enim põllumajandussaaduste ja toidukaupade, transpordivahendite ning mehaaniliste masinate eksport. Samas vähenes enim metalli ja metalltoodete ning puidu ja puittoodete väljavedu.

Eesti päritolu kaupade osatähtsus moodustas koguekspordis 65 protsenti. Reeksport Eestist on suurenenud aastases võrdluses 20 protsenti, samas on Eesti päritolu kaupade väljavedu kaheksa protsenti vähenenud. Kõige rohkem on kodumaiste kaupade osatähtsuse vähenemist mõjutanud mineraalsete toodete, kommunikatsiooniseadmete, vanametalli ning saelaudade väljaveo langus.

Kaupu toodi Eestisse enim Soomest (17 protsenti Eesti koguimpordist), Leedust ja Lätist (mõlema osatähtsus 11 protsenti). 2021. aasta novembriga võrreldes kasvas kõige rohkem ehk 65 miljoni euro võrra kaupade import Soomest, sellele järgnesid 58 miljoni euro suuruse kasvuga Läti ning 49 miljoni euroga Leedu.

Soomest toodi Eestisse varasema aastaga võrreldes enam elektrienergiat ja mootorikütust, Lätist maagaasi ning Leedust mootorikütuseid. Kõige rohkem vähenes import Valgevenest (52 miljoni euro võrra) ning Venemaalt (48 miljoni euro võrra).

Kaupadest imporditi novembris enim mineraalseid tooteid (445 miljoni euro väärtuses), elektriseadmeid (241 miljonit eurot) ning põllumajandussaaduseid ja toidukaupu (205 miljonit eurot). Kõige rohkem kasvas mineraalsete kütuste ja elektrienergia, põllumajandussaaduste ja toidukaupade ning keemiatööstuse tooraine ja toodete sissevedu Eestisse. Samas vähenes puidu ja puittoodete ning kummi ja plasttoodete import.