Rootsi suur hundijaht võib viia kokkupõrkeni Brüsseliga
Rootsis algas esmaspäeval suur hundijaht. Huntide arvukuse vähendamist toetavad põllumehed, maaomanikud ja jahimehed. Huntide arvukuse vähenemise pärast on murelikud teadlased ja keskkonnakaitsjad, kelle sõnul Rootsi huntide geneetiline mitmekesisus ei ole nii suur, et populatsioon ellu jääks. Samuti arvatakse, et suurjaht on Euroopa Liidu õigusega vastuolus.
Rootsi on otsustanud teha lähiajaloo suurima hundijahi, mida on kritiseerinud teadlased ja keskkonnakaitsjad ning see võib viia Stockholmi konflikti Brüsseliga. Rootsi valitsus andis loa esmaspäeval alanud suurjahiks, mille käigus võivad jahimehed maha lasta 75 hunti Rootsi eri piirkondades, et vähendada hundiohtu talumeestele ja põllumajandusloomadele.
Jahi pärast on mures teadlased ja keskkonnakaitsjad
Hundijahi kohta on väga kriitiliselt sõna võtnud mitmed teadlased ja aktivistid, kelle sõnul ohustab suurjaht huntide ellujäämist liigina. Mõned kriitikud on toonud ka esile, et Euroopa Liit ei saa mujal maailmas propageerida liikide kaitsmist, kui Euroopas endas kiskjaid hävitatakse.
Rootsi looduskaitse ühingu liige Daniel Ekblom ütles Politicole, et tegemist on katastroofiga, kuna Rootsis on hinnanguliselt ainult 460 hunti ning nad on geneetiliselt isoleeritud sestsaadik, kui hundid taas loodusesse toodi 1980ndatel.
Rootsi huntide arvukus on lähiaja suurim, kuid siiski väiksem kui paljudes teistes Euroopa riikides. Itaalias näiteks on ligikaudu 3300 hunti, Poolas 1886 ning Prantsusmaal 783.
Suurjahi eesmärk on vähendada Rootsi huntide arvukust 385ni, kuid looduskaitsjate sõnul võib see tavapärase talvise kao pärast langeda kevadeks alla 300. Samuti kardetakse, et Rootsi valitsus tahab huntide arvukust veelgi enam vähendada. Rikstag toetas eelmisel aastal ettepanekut vähendada Rootsi huntide arvukust 170ni.
Rootsi keskkonnakaitse agentuuri andmetel peab Rootsi huntide arvukus püsima üle 300, et liiki peetaks Euroopa Liidu seaduste järgi soodsa kaitse all olevaks.
Hundijahti toetavad põllumehed, maaomanikud ja jahimehed
Rootsi on samas väitnud, et huntide arvukuse vähendamine on julgeolekuküsimus ning ei ole loodushoiu põhimõtetega vastuolus. Rootsi valitsus tõi ka esile, et Rootsi avalikkuse valmidus hunte kaitsta on aja jooksul vähenenud.
Põllumehed kardavad investeerida ning nende karjad ei julge karjamaale huntide rünnakute tõttu minna, kinnitas Rootsi maaeluminister Politicole. Üha enam tuleb ka teateid hundirünnakutest koertele ning peredest, kes tunnevad end ebaturvaliselt.
Rootsi põllumeeste eluslooduse ekspert Anders Wetterin ütles Politicole, et nende hinnangul on riigis asuvate huntide arv ja geneetiline mitmekesisus piisavalt suur. Teadlased on vastupidisel arvamusel, kuna nende sõnul pole arvukuse kasvust hoolimata Rootsi hundid geneetiliselt mitmekesised.
Teadlased kirjutasid ajakirja Science ühisartikli, kus rõhutasid, et nii legaalse kui ka illegaalse jahi tulemusena pole huntide arvukus Rootsis kasvanud ning seega pole saanud mujalt uusi hundigeene juurde tulla. Teadlaste sõnul näitavad andmed, et Rootsi hundid on jätkuvalt geneetiliselt isoleeritud ning see võib viia nende väljasuremiseni.
Euroopa Komisjon on Rootsile nende hundijahi tõttu saatnud kaks ametlikku hoiatust, kuid pole hundijahi küsimust Euroopa Kohtusse viinud. Huntide kaitse vähendamist toetas ka Ursula von der Leyeni juhitud Euroopa Komisjon ning ka Euroopa parlament võttis eelmisel aastal vastu resolutsiooni, milles kutsus üles huntide kaitstud staatuse vähendamist. Põllumehed, maaomanikud ja jahimehed on seda aastaid nõudnud.
Euroopa Komisjon hindas 2015. aastal, et Rootsi hundipopulatsioon pole veel sellisel tasemel, mis tagaks liigi säilimise. Komisjoni hinnangul on Rootsis lubatud hundijahid Euroopa Liidu looduskaitse seadusandlusega kooskõlas. Praeguse huntide suurjahi kohta kinnitas komisjoni esindaja, et menetlus veel käib ning olukorda jälgitakse hoolikalt.
Toimetaja: Allan Aksiim
Allikas: Politico