Kuidas näeb välja Parempoolsete tee riigikogu valimisteni?

Me oleme praegu üsna lõpusirgel oma ettevalmistavate tegevustega, milleks on esiteks valimisnimekirja kokkupanek. Täna on veel mitmete võimalike kandidaatidega kõnelused käimas, nii et Parempoolsed kinnitavad oma nimekirja lõplikult üsna viimasel hetkel enne nimekirjade esitamise tähtaja saabumist 19. jaanuaril. Teiseks käib töö valimisprogrammi ja kampaania põhisõnumi viimistlemisega. Meil on kavas 21. jaanuaril selline suurem valimiskampaania avaüritus, kus me käime välja oma põhiteemad ja kus on ka enamik meie kandidaate koos.

Kas täisnimekirja ehk 125 kandidaati üldnimekirjas saate kokku?

Jah, Parempoolsed osalevad täisnimekirjaga. See on meie kavatsus olnud.

Ja millal siis kandidaatide nimekirjad avalikuks saavad?

Ma arvan, et nii nagu täna (esmaspäeval - toim.) avalikustasime uudise Ilmar Raagi liitumisest ja kandideerimisest, siis sarnaseid uudiseid tuleb lähematel päevadel veel. Ja lõpliku nimekirja saame siis avaldada 19. jaanuaril, kui me ta oleme ära esitanud valimiskomisjonile.

Erakonna registreerimise üritusel esinesid mitmed nimekad inimesed teie erakonna nii-öelda toetajaliikmetena. Ilmar Raag oli samuti nende hulgas. Kas nendest toetajaliikmetest mõni veel asub kandideerima teie nimekirjas? Seal olid näiteks Rainer Saks, Tõnis Leht, Henrik Hololei.

Ma hetkel ei hakkaks konkreetsete nimedega spekuleerima. Ma usun, et nad kõik kindlasti elavad meie tegemistele kaasa. Kuid ma usun, et meie ridadesse tuleb ka veel täiesti uusi nimesid, kes varem ei ole nii-öelda kontekstis Parempoolsetega avalikkuse ette astunud.

Te ei taha neid nimesid välja öelda? Lähete rangelt mööda oma meediaplaani?

See küsimus ei olegi niivõrd palju meediaplaanis, vaid selles, et Parempoolsed on poliitiline start-up võrreldes tänaste parlamendierakondadega. Meie nii-öelda hoovõtuperiood on olnud väga lühikene. Me saame nimed välja käia siis, kui inimestega on lõplikud kokkulepped tehtud ja kui inimestel on endil kampaania plaani osas lõplik selgus olemas. Pigem on see sellest tingitud, et meil ongi vaja lühikese perioodi jooksul ära teha mitme aasta töö.

Väga huvitav definitsioon. Mis teid täpsemalt teeb poliitiliseks start-up-iks? Mis see tähendab?

Kindlasti see, et meie tulek poliitilisele maastikule ja jõudmine riigikokku kindlasti muudab väga palju Eesti poliitika dünaamikat. Kui mõelda tagasi varasügisele ja suvele, siis enne Parempoolsete tulekut puudus Eestis poliitiline jõud, kes oleks selge sõnaga astunud vastu ohjeldamatule toetuste tõstmise kampaaniale, riigi rahaga laristamisele ja kes oleks väga selgelt välja öelnud, et on olemas erakond, kes seisab majanduskasvu eest.

Täna on see erakond Parempoolsete näol olemas ja kui me vaatame ka Eesti meedias toimunud poliitilist debatti viimasel paaril kuul, siis on sellel teemal ehk kas meie fookus peab olema senise laialijagamisel või uue väärtuse loomisel, olnud päris palju arutelu. Me oleme toonud arutelu väga palju päris teemade juurde tagasi. Ja Parempoolsete jõudmine riigikokku saab veelgi enam muutma poliitika dünaamikat. See on kindlasti esimene start-up-ilik märk meie puhul ehk me oleme muutusetoojad ja sellised nii-öelda raputajad.

Teiseks see, et meil ei ole ajaloolist pagasit ega suurt ressurssi erakonna ehitamiseks. Me teeme kõike ühiskondlikust energiast. See on ühest küljest raskem kui vanadel erakondadel, aga teisest küljest annab meile võimaluse teha asju kiiresti, teistmoodi ja suurema hooga.

Te räägite viisil, justkui te olete täiesti veendunud, et jõuate riigikogu valimistel üle valimiskünnise.

Jah, Parempoolsed on selles üsna veendunud, et meil on riigikokku jõudmiseks vajalik toetajaskond Eestis olemas. Meie ülesanne nüüd riigikogu valimiste kampaanias läbi nimekirja ja läbi kampaania on anda nendele valijatele, kes suhtuvad meisse positiivselt, kindlus, et Parempoolsete poolt hääletamine on mõistlik tegevus, sellepärast et see aitab Parempoolsed riigikokku ja muudab Eesti poliitikat.

Aga millal te selle kampaaniaga siis lõpuks alustate?

Nagu ütlesin, on meie kampaania avalöök 21. jaanuaril.

Kas sinna juurde tuleb reklaamikampaania ka tänavatel, välireklaam, telereklaam?

Parempoolsed ei suuda võistelda suurte parlamendierakondadega reklaami mahtudes. Me pigem panustame rohkem otsesuhtlusele valijatega, sellistele nii-öelda valijate võrgustikele, aktiivsetele kandidaatidele, tööle sotsiaalmeedias. See on see, kus me oleme olemas ja kus me nähtavad saame olema. Linnade täis kleepimises ja telejaamade reklaamiaja hulgi kokkuostmises me ei suuda võistelda.

Kas olete arvutusi teinud, kui palju on kavas kulutada praegu reklaamile, olgu see siis kasvõi sellises mahus, nagu te praegu rääkisite?

Kordades vähem kui ükskõik millisel tänasel parlamendierakonnal.

Millistest suurusjärkudest me umbes räägime?

Ma arvan, et see suurusjärk ei ole ka lõpuni koos. See sõltub paljuski ka meie kandidaatide aktiivsusest, et lisaks erakonna panusele on meie puhul oluline ka see, mida kandidaadid oma jõududega ise teevad ja nende plaanide koostamine on alles töös.