Vanametalliettevõte Kuusakoskil nimetab mullust aastat küll rahuldavaks, ent nendib, et hinnakõikumised olid enneolematult suured, mis omakorda panid ekspordi kahanema. Nende peamine eksporditurg on Türgi.

"Väga suur volatiilsus oli hindade osas. Kui siin märts-aprill saime klientidele pakkuda enneolematut ligi 400-eurost tonnihinda, siis poole aasta pealt kuni aasta lõpuni pidime mängima seal kuskil 200 euro juures tonn," ütles Kuusakoski Eesti juhatuse liige Toomas Kollamaa.

"Ekspordimahud, ma usun, võiksid olla kuskil 15-20 protsenti madalamad kui 21. aastal. Eks vanametalliga on ju alati nii, et kõige suurem motivaator inimestele on hind," ütles Kollamaa.

Lume tulek aga kergitas nõudlust, mis omakorda pani hinna taas tõusma. Alanud aastalt loodabki ettevõte ekspordimahtude taastumist ja hinnastabiilsust.

"Detsembris hakkas see hind pisut paranema. Tänaseks, kus meil on siis jaanuari teine nädal alanud, siis saame öelda, et musta metalli hind on tõusmas," ütles Kollamaa.

"Juba suve keskpaigast me nägime, et väliskaubanduse numbrid hakkavad kokkupoole tõmbuma, nii ekspordi kui impordi poole peal. Ühelt poolt seda mõjutas välisnõudluse kokkutõmbumine, mis jääb tegelikult nõrgaks ka selle aasta alguses," rääkis Eesti Panga ökonomist Mari Rell.

Sõda aga tõi raskused toorme kättesaadavusel. Enim on pihta saanud töötleva tööstuse ettevõtted, mis oma tootmist koomale on hakanud tõmbama.

"See tähendab ka seda, et see võib mõjutada tööturgu ehk vähendavad töötajaid," ütles Rell. "Selle aasta algus nüüd on selline kriitiline, aga prognoosi kohaselt ka meil juba selle aasta teises pooles peaks välisnõudlus hakkama tasapisi taastuma," sõnas ta.

Ent Rell usub, et tööstusettevõtted on eelmisest kriisidest õppinud ja suutnud parematel aegadel puhvrit koguda.

Kõigil ei lähe ühtviisi halvasti. Tööstusettevõtete seas on ka neid, kelle jaoks mullune aasta hoopis edulooks kujunes.

"Kui me võrdleme eelmise aasta novembrit-detsembrit ülemöödunud aasta novembri-detsembriga, siis ekspordimaht kasvas tegelikult tervelt 45 protsenti," rääkis ABB Eesti juhatuse liige Leho Kuusk.

Edu tõi õige tooteportfell ehk energiasäästu ja CO2 vähendamist võimaldavad seadmed.

"Praegune väljavaade ekspordimahu kasvamiseks justnimelt rohepöördele suunatud ja energiasäästlikkusele suunatud toodete osas on sõltuvalt tootest 5-10 protsenti järgmise aasta peale," ütles Kuusk.

Kasvanud mahud tähendavad ka vajadust täiendavate töökäte järele.

"Hetkel on meil töötajaid ligikaudu tuhat ja kui mahtude kasvu eeldame 10 protsenti, siis tegelikult ka töötajate hulga kasv võib olla selles samas suurusjärgus," rääkis Kuusk.