Kolm aastat kestnud karm koroonapoliitika: tervete piirkondade sulgemine ja isoleerumine muust maailmast, on läbi. Tulemuseks Hiina viimase 50 aasta madalaim majanduskasv.

Arhitekt Tõnis Kimmel elab Shanghais juba enam kui kümme aastat. "Need sulgemised kippusid jätkuma, täiesti kaootiliselt, et hakkad hommikul tööle minema ja sa tegelikult ei tea, kas sa ka saad tööle minna. Ja kui sa lähed tööle, siis sa ei tea, kas sa saad enam koju, mõnikord inimesed jäid isegi kaubamajadesse kinni," rääkis Kimmel.

Majandusanalüütik Peeter Koppeli sõnul võis varem rääkida kuue- kuni seitsmeprotsendilisest majanduskasvust, nüüd see on aga kolm-neli protsenti.

"Kui me mõtleme Hiina suurlinnade elule, siis kas seal ei ole mitte selline 80-ndate Hollywoodi B-kategooria ulmefilmi düstoopia? Võim sai keerata kruve rohkem kinni, kruvide kinnikeeramine majandusele ei kipu üldiselt hästi mõjuma," rääkis Koppel.

Kimmel kirjeldas, et tema ettevõttes ei olnud koroonapiirangute esimesel poolaastal sisuliselt mitte mingisugust käivet. "Me pool aastat töötasime niimoodi, et firmale keegi ei maksnud midagi, me ainult tegime tööd selleks, et tööd saada," rääkis ta.

Hiina avanemine tuli suhteliselt üle öö pärast pretsedendituid meeleavaldusi.

"Inimesed, keda tavaliselt ei huvita poliitika – sest tegelikult Hiinas on ju täiesti võimalik niimoodi elada, et poliitikast üldse midagi ei mõtle – on hakanud arutama ja hakanud rääkima sellest, et nad ei usu enam seda, mida propaganda või meedia meile räägib. See muutus on väga suur olnud, jah," rääkis Kimmel.

Piirangute kaotamine omakorda on toonud kaasa laialdase haigestumise, kuna paljud on vaktsineerimata ja pole koroonat põdenud.

"Piirangute ajast on tekkinud alternatiivmeedia, nagu kuulujutud sisuliselt, me kuuleme sellest, et haiglad on ülekoormatud, me kuuleme sellest, et krematooriumid ei saa oma tööga enam hakkama, sest koormus on suur," kirjeldas Kimmel.

Korvamatut kahju on saanud Hiina usaldusväärsus. Koppeli sõnul on Hiina seetõttu jäänud osadest klientidest ilma. "Siin ei ole küsimustki, sest nende vastu ei ole varasemaga võrreldes usaldust. Maskide kaasus näitas väga selgelt, maske hiinlastel oli, lepingud olid, kas neid sai, ei, sest nad korraldasid sisuliselt lennujaama väravas oksjoneid," rääkis Koppel.

"Maskid on selline kõigil meeles olev näide. Kui me vaatame, kust tulevad mikrokiibid, mikrokiibid tulevad kahest kohast. Tulevad Hiinast ja tulevad Taiwanilt. Ja kõik, kes vähegi aru saavad sellest, mis moodi maailm toimib, leiavad, et päris kiiresti tuleb tekitada kiipide tootmise võimekus ka oluliselt lähemale kui seda on Hiina või Taiwan," kirjeldas Koppel.

"Kui ühel hetkel hiinlased löövad bilansi kokku ja leiavad, et nende majandusele Taiwani ründamine mitte midagi hullu ei tee, praegu ilmselgelt teeks, sest nad vaatavad, milliste sanktsioonidega Venemaad karistatakse, siis selline olukord võib tekitada situatsiooni, kus meil on mõneks ajaks tehniline innovatsioon paariks kolmeks aastaks peatunud," sõnas Koppel. "Et see olukord, mida me tarneahelate kontekstis nägime, seoses koroonakriisiga, see oleks selle kõrval pühapäevakooli piknik."

Kui Hiina taoline riik peaks saama ühel päeval maailma majanduseks number üks, siis mida see Lääne maailmale tähendaks?

"Ja kui Hiina saab maailma suurimaks ja on selline autoritaarne, siis kõik igasugused autoritaarsed režiimid kujutavad ette, et nüüd nii ongi," rääkis Koppel. "Ja mis selles kontekstis Lääne puhul on problemaatiline, võib-olla hakatakse ka Lääne kontekstis vaatama, et äkki tulebki kruve kinni keerata, äkki plaanimajandus toimibki, äkki kontrolliühiskond toimibki, äkki me peame tegema samamoodi selleks, et nendega konkureerida. Siis me saame põhimõtteliselt ka endale selle 80-ndate B-kategooria ulmefilmi düstoopia. Ma sügavalt loodan, et nii ei lähe," ütles Koppel.