Eelmise aasta uudissõnade hulka läks Zeitenwende, mida võiks tõlkida kui pöördepunkt. Selle sõnaga lubas vahetult pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse Saksa liidukantsler Olaf Scholz pööret Saksa julgeoleku- ning välispoliitikas.

Pea aasta hiljem ei ole Bundeswehri võimes edasihüpet, vastupidi – pärast rodu apsakaid astus Saksa kaitseminister Christine Lambercht esmaspäeval tagasi. Kokku on aasta olnud turbulentne ning kuigi Scholz eraldas kaitsevaldkonnale erifondiga 100 miljardit eurot, oleks tegelikult raha vaja kaks korda rohkem, ütles europarlamendi liige, endine kaitseväe juhataja Riho Terras.

"Tegelikult Saksa kaitsetööstus tellimusi juurde pole saanud. Ameerika lennukite ostu otsus on toimunud, aga raha selleks, noh, plaanitakse eraldada, aga veel eraldatud ei ole. See on tõesti üks väheseid otsuseid. Ka see otsus on olnud juba oodatud. Tornado lennukid on juba nii vanad, et nad juba aastakümneid ei ole olnud tasemel. Nende väljavahetamiseks võetakse [Ameerika] F35. Nad pingutavad, aga täna ei ole selgeid tulemusi näha," rääkis Terras.

Pigem kulutavad sakslased raha pikalt plaanis olnud asjadele, nagu laevad ning allveelaevad mereväele. Uusi plaane, mis arvestaks ka õppetunde Ukrainast, on väga vähe, kui üldse.

"Saksamaa kõige suurem probleem on see, et nende mõtlemine ei ole suunatud reaalsele sõjalisele ohule. Areng on olnud väga sõjaliste missioonide keskne, olgu see siis Aafrikas või Afganistanis. Nad ei ole muutnud oma strateegiad, mis oleksid vajalikud klassikalise sõjapidamise jaoks. Saksa armeel on praegu ainult 230 tanki ja seda kindlasti ei ole piisav," selgitas Terras.

Nii oli ka nüüdseks endine kaitseminister Lambercht kriitikatule all, et tal ei õnnestunud nappide laskemoonavarude muret lahendada. Ka ei ole Saksamaa plaane teinud, et suurtükke juurde osta. Samuti on lühimaa õhutõrjesse pikalt vähe panustatud – õhutõrjetankid Gepardid, mida sakslased ise enam ei kasuta, tõestavad oma väärtust praegu Ukrainas. Moonavarud, kaugtuli ning õhutõrje on samas valdkonnad, millesse Poola või kasvõi Eesti just Venemaa ohu tõttu panustavad hulgi.

Siiski, vaatamata sagedasele kriitikale on Saksamaa toetus Ukrainale olnud olulise suurusega, märgib Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse teadur Tony Lawrence.

"Saksamaa on kindlasti olnud väga ettevaatlik, aga ikkagi on Saksamaa nüüdseks rahalise arvestuse järgi suuruselt kolmas Ukraina sõjalise abiga toetaja. Seda poolt Zeitenwende lubadusest on näha, isegi kui see ei lähe nii kaugele, kui paljud meist loodavad – näiteks tankide asjus praegu."