Mahukas andmebaas aitab setodel leida üles Petserimaale maetud lähedaste hauad
Nii kinnist aega kui on praegu Eesti - Venemaa vahelisel kontrolljoonel, pole varem olnud, ütles Seto Instituudi juhtaja Ahto Raudoja. Tema juhtimisel valmis aga mahukas Ida-Petserimaa kalmistute andmebaas, mille abil on võimalik leida üles oma lähedaste hauad, kes on maetud teisele poole piiri.
Kahel pool piiri elavail setodel on Venemaale jääval Petserimaal mitmeid kalmistuid, kuhu on maetud tuhandeid setosid ja eestlasi. Matmispaigad on nii Petseri linna luteri- ja õigeusukirikute kalmistustel kui ka Taeluva, Saalessa, Mõla ja Pankjavitsa õigeusu surnuaedadel.
"1911 tekkis sinna Petseri Luteri kalmistu ja sinna on pigem maetud eestlased, haritlased, kes seal elasid ja töötasid, aga setod on maetud õigeusu kalmistule," rääkis Seto Instituudi juht Ahto Raudoja.
Setumaal öeldakse, et tee esivanemate hauani ei või rohtuda. Petserimaale maetud esivanemate haudadele ei ole aga Eestimaal elavad setod juba aastaid pääsenud.
"See on ikkagi väga keeruline, sest ma olen sünnist saadik sellises kultuuris kasvanud ja vanaemad, kes on praegu siin, Eesti poole peal, kas nemad üldse saavad oma esivanemate hauale veel, kas see piir tehakse lahti. See on nende jaoks eriti tähtis ja eriti kurb. Praegu ei saa me ise enam midagi seal hooldada, aga õnneks mu emal ja tädidel on seal tuttavad, klassiõed, kooliõed, kes aitavad ja käivad seal meie sugulaste haudasid ka koristamas," rääkis Värska elanik Martin Kullasaar.
Tema vanavanemate ja sugulaste hauad asuvad Petserimaal nii Mõla kui ka Taelova kalmistul. Tema teab veel täpselt, kus lähedaste hauad on.
"Aga mul õde või vend ja nende lapsed kindlasti enam, lapsed ei teagi, kuhu on maetud nende vanavanavanemad," ütles Kullasaar.
Siinkohal tõttabki appi vastloodud Ida-Petserimaa kalmistute andmebaas, kuhu praeguse seisuga on kantud 5000 matmispaika.
"Siin on ilusasti tehtud pildid, aastaarvud, isegi on ära tehtud mingi legend, kuidas leida," selgitas Kullasaar.
Andmebaasi valmimine sai alguse tänu Pihkvas konsulina töötanud Triin Partsi ajaloohuvile ja soovile tähistada eestlaste ja setode matmispaigad. Ent selgub, et selle koostamine polegi kõige lihtsam, sest paljudel haudadel puudub hauakivi ning matmispaika tähistab vaid rist.
"Suguvõsad teavad, kes kuhu on maetud, et haud on tähistatud ristiga, aga seda, kes sinna on maetud, ei ole peetud oluliseks, kuna rahvas andis põlvest põlve neid teadmisi edasi. Loodamegi hetkel inimeste peale, kes seda kasutavad, et need meile appi tulevad ja lisavad neid andmeid," rääkis Raudoja.
Ta lisas, et Petserimaal on setode ja eestlaste kalme oluliselt rohkem kui 5000 ning jõudumööda kantakse neid andmebaasi.
Toimetaja: Merili Nael
Allikas: "Aktuaalne kaamera"