Kuigi Elektrilevi on eriolukorra süüks varasemalt nimetanud ainult erakordselt halba ilma, siis nüüd julgetakse siiski tunnistada põhjusena ka kehva liinivõrku.

"Valdav enamik oli jäite või lume raskuse all liinidele peale kukkunud okstega või paindunud puudega," ütles Elektrilevi juhatuse liige Rasmus Armas.

Kui liinikoridorid oleks olnud puhtamad või liinid õhukaablis, oleks rikkeid vähem, nentis Armas. "Ja see on see koht kuhu investeerima peab," ütles ta.

Nüüd juba kindlamas kõneviisis lubab Elektrilevi ka Saaremaa võrkudesse rohkem investeeringuid.

"Tegelikult on siin saarte piirkonnas vaja investeerida suurusjärgus 70-80 miljonit eurot, mis on selline efektiivne lahendus. Seda kindlasti ei ole võimalik ka ühe-kahe aastaga ära teha, lihtsalt inimressurssi pole nii palju, et seda kõik valmis ehitada. Me peame selle tempo kiiremaks ajama, aga seda ei saa teha ühe aastaga või nipsust," rääkis Armas.

"Me oleme kõik aru saanud, ka ministeeriumi tasemel, et varustuskindlus ja vastupidavus loodusjõududele peab elektrivõrkudes suurenema. Sinna on vaja rohkem investeerima, läbi rääkida, kuidas toimub liinide hooldus, kas on seal võimalik midagi tõhustada," rääkis majandusministeeriumi kriisireguleerimise osakonna juhataja Priit Saar.

Saaremaa vallavanem Mikk Tuisk ütles, et kõige kiiremas korras vajaksid just kümmekond Saaremaa suuremat asulat kindlamaid liine. Ehk selliste paljasjuhtmete asemel kas maakaablit või isoleeritud juhtmeid.

"Sinna igasse kohta peaks minema kindlasti üks ilmastikukindel liin ja oleks parem, kui see oleks maakaabel. Maal olevad kortermajad, kus on keskküte, kus on vesi ja kanalisatsioon, see on see koht, kus on väga-väga valus punkt," sõnas Tuisk.

Konkreetseid numbreid, kui palju tänavu Saaremaal enam kui 1000 kilomeetrist paljasõhuliinidest suudetakse ümber ehitada ilmastikukindlamaks – need kokkuvõtted lubati saarlastele MKM-i ja Elektrilevi poolt välja öelda veebruari alguses, kui taas Saaremaal kokku saadakse.