Läti viivitas aasta oma Eestis elavale kodanikule lastetoetuse maksmisega
Eestis lapse saanud Läti kodanik ei saanud aasta aega Lätist lastetoetust, kuna Läti võimud ei suutnud selle aja jooksul kindlaks teha, kas värsked lapsevanemad teistest riikidest toetust ei saa.
Eestis elav Läti kodanik Olga Procevska sünnitas Eestis tütre ning tema Läti kodanikust abikaasa töötab nii Eestis kui ka Poolas. Procevska ettevõte asub samas Lätis. Kuna perekond ei asu füüsiliselt Lätis ning lapse isa töötab veel kahes välisriigis, siis on Läti riiklik sotsiaalkindlustusamet (Valsts sociālās apdrošināšanas agentūra – VSAA) kulutanud aasta aega, et selgitada välja ega perekond ei saa Poolast ega Eestist lastetoetust, vahendas Läti LSM.
VSAA esmase otsuse tõttu ei saanud lapse ema aasta aega Läti riigilt toetusi. "Läti võimude soovitus oli paluda Eestist sotsiaalabi," ütles Procevska. Samas enda vanemahüvitist ega lapsehooldustasu ei tahtnud Läti värskele perele anda.
Procevska laps sai Eestis sündides Eesti isikukoodi. Samas Läti isikukoodi saamiseks pidi perekond Olga Procevska sõnul maadlema Läti bürokraatiaga ja esitama mitmesuguseid dokumente. Kogu Eestiga seotud paberimajandus toimus kergelt ja riigiametid vastasid kiirelt. Läti vastavate ametitega suhtlus kulges aga vaevaliselt. "Kuidas seda selgitada? Kas meil oli ebaõnn? Võib-olla see on trend, mis toob esile meie riikide iseärasusi," küsis lapse ema retooriliselt.
Eestis sai perekond riiklikku toetust ning Eesti ametnike otsuse kohaselt peaks alles hiljem hakkama uurima ega perekond saa veel mõnest teisest riigist toetust. Procevska lootis, et Läti ametkonnad võiks oma kodanikke tulevikus rohkem usaldada ning mitte alati eeldada, et kõik inimesed üritavad kõiki teisi petta või saada midagi liiga palju.
LSM toob esile, et olukorra muudab keeruliseks asjaolu, et Olga Procevska sissetulekutest osa on autoritasud loovtöö eest ja VSAA pani teda aru andma kõigi lepingute kohta, mis ta sõlmis enne rasedus- ja sünnituspuhkusele minekut. Naine kurjustas jaanuari alguses Twitteris avalikult, kuna VSAA ei ole suutnud otsustada vanemahüvitise maksmist rohkem kui aasta jooksul, nõudes samas üksikasjalikke selgitusi sõlmitud autorilepingute kohta. "Sest kas poolteist eurot maksta ei ole liiga palju," pahandas naine.
Samuti pole Läti ametivõimudele vastanud veel Poola vastavad ametid. VSAA esindaja kinnitas, et kui on seotud mitu Euroopa Liidu liikmesriiki, siis asjade väljaselgitamine võtabki aega.
VSAA teatas Läti Televisiooni loo jooksul, et amet otsustas anda Procevskale Läti vanema- ja lastetoetust. Olga Procevska sai ses osas ametliku kinnituse päev hiljem. VSAA eitas, et otsus tehti ajakirjandusliku huvi tõttu, väites, et naine esitas kõik vajalikud dokumendid alles sel nädalal. Seetõttu pole ka VSAA sõnul Poola otsus määrav.
Procevska teatas hiljem Twitteris, et VSAA valetas Läti Televisioonis ning naine ei esitanud enda sõnul täiendavat infot, mida ta poleks juba suvel esitanud.
Šīvakara @ltvpanorama sižetā @VSAA_LV nepatiesi apgalvo, ka lēmumi par manu bērna kopšanas pabalstu pēkšņi pieņemti tādēļ, ka šonedēļ esot saņemta jauna info. Tā info bija par citu pabalstu, nevis BKP, par ko ir šodienas lēmumi. Tajos nav nekā, kas nebija zināms jau vasarā.
— Olga Procevska (@Olga_Procevska) January 19, 2023
VSAA esindaja rõhutas, et selliseid ebamugavusi peavad taluma paljud perekonnad.
Läti seadusandluse kohaselt on Läti alaline elukoht määrav erinevate sotsiaaltoetuste maksmisel. "Iga riik peab enda kodanike eest hoolitsema, et toetus läheks nendele lastele, kes päriselt elavad Lätis," kinnitas VSAA esindaja.
Samas sätestab Euroopa Liidu seadusandlus, et majandusliidu sees on mitmes riigis töötavatel lapsevanematel õigus saada toetust sellest riigist, mis maksab kõige suuremat summat, kuid mitte topeltmahus, tõi esile LSM.
Toimetaja: Allan Aksiim
Allikas: LSM