Riigivõla ülempiirini jõudmine tähendab, et USA ei saa maksekohustuste täitmiseks enam laenata.

Strosnideri tööriistapoe omanik Bill Hart on mures, kuidas võib see mõjutada tema äri ja töölisi. "On suur kohustus vastutada nii paljude inimeste elatise ja pere eest," ütles ta.

Maksejõuetuse vältimiseks käivitas rahandusministeerium erakorralised meetmed. Muu hulgas kavatsetakse liigutada raha erinevate kontode vahel. Samuti peatatakse ajutiselt maksed osade riigitöötajate pensioni- ja tervisefondidesse. See peaks andma kongressile umbes pool aastat, et riigivõla ülempiiri tõsta.

"Miks me ei võiks praegu maha istuda, määrata eelarve ja luua tee eelarvetasakaaluni? Hakkame seda võlga tagasi maksma ja kindlustame, et tulevastel põlvedel on sama palju võimalusi kui meil," sõnas USA esindajatekoja vabariiklasest liider Kevin McCarthy.

Valge Maja kinnitusel ei kavatseta eelarvekärpeid arutada, eriti kui küsimuse all on erinevad toetused.

"Ülempiiri tuleks tõsta tingimusteta. Me ei peaks selle üle läbirääkima. See on kongressi üks põhiülesandeid," ütles Valge Maja pressiesindaja Karine Jean-Pierre.

Riigivõla ülempiiri tõstmisega venitamine võib peagi hakata mõjutama ameeriklaste igapäevaelu. Näiteks suletakse lähiajal tõenäoliselt muuseumid ja riigipargid.

"Vaadates tagasi viimasele samasugusele ummikseisule 2011. aastal, siis aktsiaturg kukkus nelja nädalaga 14 protsenti, võlakirjaturul valitses segadus ja laenukulud kasvasid. Seisime silmitsi töötusega ja sellest taastumine võttis aega," rääkis CBS-i uudiste majandustoimetaja Jill Schlesinger.

Alates 1960. aastatest on riigivõla ülempiiri tõstetud 80 korda. Eelmise presidendi Donald Trumpi ametiajal tehti seda kolmel juhul. USA riigivõlg on praegu 31,4 triljonit dollarit.