Küsimusi on mitu: kas venekeelse valija jaoks on riiigkogu valimistel peateemaks näiteks venekeelne haridus või kerkivad esiplaanile hoopis sotsiaal- ja majandusteemad ning kas valija tuleb üldse valimispäeval välja või mitte?

Poliitikavaatlejate arvamusel seisneb seekordsete valimiste eripära selles, et põhiline konflikt ei tiirle rahvuspõhise vastandumise ümber ning vastandumine kui selline puudub. Aga kuidas on lood niinimetatud vene kaardiga?

"Seekord valimised lähevad ilma vene kaardita.  Mida soovitakse lubada just vene valijale, sellist lubadust ma ei ole leidnud kusagil. Kõik erakonnad räägivad sellest, et tõstame kaitsekulusid, võitleme energiakriisiga, aitame Ukraina põgenikke. Aga seda, mida pakkuda või lubada kohalikele venelastele – sellist punkti ma ei leidnudki;" ütles endine poliitik Olga Ivanova.

Riigikogu kiitis eestikeelsele õppele ülemineku heaks detsembri lõpus ning seetõttu ei saanud ka vene kooli teemast valimiskampaania osa.

"Parlamendi tasemel neli erakonda oli haridusreformi poolt, üks oli vastu. Maksimaalselt, mida saaks selles võtmis valijale pakkuda, on selle seaduse lihvimine," lausus riigikogu liige Viktoria Ladõnskaja-Kubits.

"Ühest küljest poliitiline otsus  üleminekust eestikeelsele õppele võttis selle teema praegu päevakorrast maha. Aga me ei tea, mis juhtub uue koalitsiooniga. Nad kindlasti ei vaata seda üle, seda otsust kui sellist,  aga kindlasti hakatakse vaatama uue pilguga, pööratakse tähelepanu tehnilistele detailidele," rääkis ajakirjanik Pavel Ivanov.

"Keegi nendest erakondadest, mis olid vastu, kui seda kooliseadust menetleti riigikogus, ei julge enam, juhul kui nad tulevad valitsusse, seda seadust tagasi pöörata. Võib mõelda, kuidas seadust ellu viia, aga mingit drastilist muutust seadusega ei tule, see tähendab, et kõik saavad aru, et loosungit: "Hoiame vene kooli!" ei saagi olla. Kui me vaatame neid lubadusi, mis erakonnad välja käinud on, seal ei ole selllist, mille sihtgrupp oleks vene valija," lausus Ivanova.

Kui Nõukogude sümboolikaga monumentide teisaldamine on Ivanovi sõnul pigem lokaalne asi, mis ei peaks avaldama niivõrd suurt mõju vene valijale riigikogu valimistel, siis hoopis teine lugu on Venemaa sõda Ukrainas.

"Paljudel mitte-eestlastel,  venekeelsetel inimestel kogu see sõda, mis eelmisel aastal toimuma hakkas, lõhkus maailmavaateid, lõhkus paradigmat ja väljakujunenud stereotüüpseid arvamusi. See segadus ei ole täielikult kuhugi kadunud. On ka pettumus ühes või teises poliitilises parteis ning ma arvan, et see on lakmuspaber, mis ilmneb just valimistel," ütles Ivanov.

"Selline teema, mis hakkab dikteerima valimisi, on sõda. Ja suhtumine sõjasse. Ning seda mitte eelkõige erakondade poolt, vaid just valijate poolt," lausus Ladõnskaja-Kubits.  

Lasnamäel üles kasvanud Ladõnskaja-Kubits, kes sel aastal valimistel enam ei kandideeri, ütles, et 5. märts võib kaasa tuua endaga mõned üllatused vene valija meelsuses, mida küsitlused ning reitingud täiel määral ei mõõda.

"Umbes sarnast ma nägin 2007. ning 2009. aastal Lasnamäe elanikuna. Kui sa küsisid Lasnamäe elanikult tookord, siis vastus oli: ma ei tea, otsust veel ei ole. Ja tulemuste päeval näeme, et vastus oli ning oli kindel valik. Küsitlused ning praegused reitingud ei kajasta seda, mis võib välja tulla valimiste päeval, seda ma nimetan varireitinguks. Ja erakonnad sellega mängivad niipidi, et on olemas erakonnad, kes on hästi selgelt defineerinud oma seisukoha seoses sõjaga, aga on olemas ka sellised, mis pakuvad tõlgendamisruumi. See tõlgendamisruum on hästi oluline. Siis kui valija näeb, et justkui vastatakse ühtmoodi, aga samas erakonna juhtkonna tasemel on olemas alternatiivne isik, kes natuke teistmoodi seda sõnastab, siis valija hüpoteetiliselt võiks välja lugeda teistlaadset sõnumit ja võib-olla see on piisavalt kõnekas tema jaoks, et valida teda. Kellest ma räägin siis, kui räägime vene valijast ning tõlgendamisruumist erakonna sees – need on Keskerakond ja EKRE," rääkis ta.

Sügisel näitas EKRE populaarsus vene valija seas tõusutrendi, kuid pärast jälle langes – see on endise poliitiku Ivanova sõnul tingitud konservatiivide kodakondsuspoliitikast, mis leidis väljenduse nii valimisprogrammis kui ka meedias.

"Ma kardan, et need viimased teemad, kaasa arvatud pealkirjad meedias, need pigem tõrjuvad vene valijat," ütles ta.

Valimistel võivad vene valijate hääled jaguneda teiste erakondade vahel enam-vähem võrdselt, samas Keskerakonda toetab umbes pool vene valijatest.

"Samas, see ei ole kindlasti see tulemus, mis kunagi oli Keskerakonnal. Kui me räägime mõtetest või motiividest, miks inimesed lähevad valimiskastide juurde, siis pigem seekord ma kardan, et paljud inimesed ei lähegi valima. See tähendab, et kui ei ole kindlat eesmärki või lubadust, mille pärast inimene peaks valima, siis võib-olla suur protsent nendest inimestest ei lähegi valima. See tähendab, et kõige suurem kaotus Keskerakonnal tulebki sellest, et vene valija ei lähe valimistele," lausus Ivanova.

"Kui pettumus on niivõrd suur, et ei taheta midagi poliitikast kuulda, et meist miski ei sõltu, see on ühtmoodi stsenaarium. Kui vaadata aga erakondade programme, siis on palju momente, mis puudutavad heaolu. Ning kui pragmaatilise mõtlemisega inimesed võtavad suuna heaolu poole, innovatiivsuse poole, hariduse kui harituse poole, siis on teine stsenaarium," ütles Ivanov.

Eriline Narva

Narva on lähenevate valimiste kontekstis eriline. Maakonna suurima linna elanikkonnast moodustavad riigikogu valijad alla poole. Mullune energiakriis, hinnatõusud, Ukraina sõjast tingitud muutused, nagu monumentide teisaldamine, piiri sulgumine ja haridusreform on inimesed hellaks teinud. Lisaks on ka poliitikud hakanud Eesti venelaste peale veidi viltu vaatama. Kõik see teeb valimiseelse olukorra üsna segaseks.

Pessimistlike prognooside järgi võib Kirde-Eesti linnades eelolevatel riigikogu valimistel edukaks osutuda nõndanimetatud diivanipartei. See on erakond, mille toetajad valima ei lähegi, vaid eelistavad kodus teleka ees diivanil istudes oma pettumust Eesti poliitikasse väljendada.

"Alati võidab diivanipartei, kui mingi suur kriis toimub ja kriise oli palju. Pettumuse tunne mõjutab teistmoodi, kui inimesed ei usalda valimisi, siis nad jäävad koju kahjuks. Ei ole praegu poliitilist jõudu, mis on valmis seda häält kuulma," ütles politoloog Ivan Polõnin.

Varem täitis kohaliku valija kuulaja ja kogukondade ühendaja rolli Keskerakond. Venemaa agressiooni algusega kardavad aga erakonnad end venekeelse valijaga avalikult siduda ning see avab tee protestihäälte kogujaile.

Üks teema, mis võiks panna Ida-Viru valija diivanilt püsti kargama, on haridusreform ehk üleminek eestikeelsele õppele. Suured Eesti erakonnad ja ka eestikeelne valija on sellega nõus, valdav osa venekeelsest valijast aga suhtub sellesse suure umbusuga, toetudes eelnevale negatiivsele kogemusele. Neid protestihääli lähebki üksikkandidaadina püüdma endine keskerakondlane Mihhail Stalnuhhin. 

"Tavaliselt see auditoorium, millega Stalnuhhin proovib praegu tegelda, jääb koju. Kui ta on edukas ja saab neid mobiliseerid, siis võib-olla see läheb korda, aga see ei ole kindel üldse," ütles Polõnin.

Eelmistel riigikogu valimistel käis Narvas hääletamas alla 42 protsendi valijatest ja valimisaktiivsus ning koos sellega ka usaldus oma esindajate vastu riigikogus langes Narvas toona juba kolmandaid valimisi järjest.