Julgeolekuekspert: Saksamaa on lahingtankidega venitades raisanud palju väärtuslikku aega

Foto: Anna Aurelia Minev/ERR

Saksamaa venitamine lahingtankidega on väga poliitiline, sest eelkõige endisel Ida-Saksamaal on valitseval SPD-l palju valijaid, kelle suhtumine Venemaasse on positiivsem kui teistel parteidel, sõnas julgeolekuekspert Martin Hurt "Vikerhommikus".

"Saksamaa ei ole tahtnud tanke eksportida, ammugi mitte ida suunal ja mida võiks kasutada Moskva vastu. See on narratiiv, mida väga ei armastata. Eelkõige endisel Ida-Saksamaal, kus on palju SPD (valitsev Sotsiaaldemokraatlik partei, mille liige on ka liidukantsler Olaf Scholz - toim) toetajaid ja valijaid, kellel on Venemaa suhtes positiivsem suhtumine kui teiste Saksamaa erakondade seas," ütles Hurt.

Tema sõnul on küsimus Saksamaal väga poliitiline, kus tahe toetada Ukrainat on küll olemas, aga seda kaalutakse teiste aspektide vastu. Näiteks, mida Venemaa vastutegevusena teeb.

"Kuid Saksamaa, nagu paljud teisedki riigid, on kaotanud palju väärtuslikku aega. Kui siin hiljuti jooksis meediast läbi Saksa suurte kaitsetööstusettevõtete juhtide tõdemus, kui palju neil tanke ladudes on ja kui palju nende kordategemine aega võtaks, siis seda kallist aega on palju raisku läinud."

Küsimusele, millise sõnumi saadab liitlaste kemplemine tankidega Venemaale, vastas Hurt, et meie vaatest mitte midagi positiivset.

"See ongi see, mida Venemaa on lootnud, et liitlased omavahel kokku ei lepi. Ja näitavad sellega üles nõrkust. Ja teine aspekt on, et NATO liitlaste seas tekib küsimus, kui palju me ühte või teist suuremat liitlast saame usaldada kriisi ajal. Üks asi on see, kas tal poliitilist tahet on, aga teine asi on see, kas tal sõjalist võimekust on. See paneb kõiki muretsema."

Samas tasub Hurda sõnul meeles pidada, et ka USA ei otsustanud saata kiiresti tanke Ukrainasse.

"Samm sammu haaval me liigume selles suunas. USA ja Suurbritannia on väga palju toetanud Ukrainat sõjaliselt ja majanduslikult. Need aspektid on olulisemad. Me näeme, kes on suur toetaja ja kes on nõrgem."

Putini väidet, et Venemaa suudab aasta jooksul toota uusi relvi rohkem kui kõik lääneriigid kokku, nimetas Hurt osaliselt õigeks ja osaliselt mitte.

"Siin on väga suur propaganda aspekt ja taas sisepoliitiline paljuski. Teisest küljest, Venemaa tootmiskapatsiteet on suur. Ja näiteks laskemoonast rääkides, siis on tootmisvõimsus Venemaal sama suur kui mitte suurem kui Lääneriikidel."

Hurda sõnul tasub meeles pidada, kus Lääneriikide kaitseväed on viimase 20 aasta jooksul olnud tegevad.

"Paraku riikides nagu Afganistan ja Iraak ning väiksemates kriisikolletes, kus relvastust ja laskemoona pole väga palju kulunud, mistõttu sõjatööstus on nõrgenenud. Kuid mis toimub kapitalistlikus süsteemis, kui nõudlus suureneb, siis kaitsetööstusettevõtted investeerivad, võtavad tööle uusi inimesi ja teevad uusi tootmisliine. Samuti suurendavad riigid ise oma kaitse-eelarveid. Pikapeale me näeme, et Lääne sõjaline võimekus kasvab. Aga täna tuleb Ukrainat toetada sellega, mis täna reaalselt eksisteerib. Paraku on sellel ka negatiivsed järelmid NATO enda kaitsevõimele."

Rääkides Ukraina sõdurite väljaõppest lahingtankidega hakkama saamiseks, leidis Hurt, et väljaõpe võib käima minna varem kui tuleb poliitiline otsus tankide andmiseks.

"Väljaõpet korraldavad Lääneriigid koostöös. Korraldatakse suuresti Poolas, aga ka Saksamaal ja Prantsusmaal. Väljaõppe mehhanism ja aparaat on päris hästi läbi mõeldud ja koordineeritud ning ka kvaliteet on paranenud aja jooksul. Võime rääkida varsti sellest, et Lääneriikide väljaõppeabi hakkab sarnanema mistahes arenenud riigi väljaõppesüsteemile, kus kõigepealt antakse sõdurile baasväljaõpe ja seejärel tootmistsehhi teisest otsast tulevad välja pataljonid ja brigaadid."

Samas hoiatas Hurt liigse optimismi suhtes, sest kindlasti on ka Venemaa juhtkond aasta jooksul arenenud ja teinud omad järeldused.

"Vahel vales suunas, aga vahel ka õiges suunas. Kõik sammud ei ole tingimata rumalad, mida nad teevad," tunnistas Hurt. "Venemaal on tegemist diktatuuriga ja osavalt jälgitakse, mis infot presidendile ette söödetakse. Teadaolevalt ta internetti ja nutitelefoni ei kasuta. See info, mida ta saab, tuleb läbi väga kontrollitud kanalite. Eks see ole suunatud ka sellele, et süsteem koos püsiks. Aga see tähendab ka seda, et täit pilti president Putinil pole. Samas peame me aru saama, et ta saab signaale siit ja sealt ehk ei saa väita, et teda hoitakse väljapool seda, mis tegelikult toimub."

Hurt prognoosis, et mobilisatsioonilaineid tuleb Venemaal juurde, sest Venemaa standardid erinevad Lääneriikide standarditest.

"Läänes mõeldakse, et mitu kuud tuleb lihtsamat sõdurit välja õpetada, et ta lahinguväljal ellu jääks. Venemaal me näeme, et tavalisi kriminaalkurjategijaid saadetakse rindele ja vahel isegi ilma relvadeta ning eesmärgiga, et ukrainlased nende peale oma laskemoona raiskaks. Standardid on erinevad, isegi meie Eestis ei suuda alati mõista, miks Venemaa midagi teeb. Mobilisatsiooni ressurss on Venemaal suur, sest elanikkonda jagub," rääkis Martin Hurt.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: