Serbia abivälisminister: Serbia ei ole kunagi olnud Venemaa marionett

Serbia abivälisminister Miloš Todorovič.
Serbia abivälisminister Miloš Todorovič. Autor/allikas: Serbia välisministeerium

Serbia abivälisminister Miloš Todorovič ütles intervjuus ERR-ile, et Serbia ei ole kunagi olnud Venemaa marionett ning Venemaale ei ole riik sanktsioone kehtestanud suure energiasõltuvuse pärast ja sellepärast, et Venemaa ei tunnusta Kosovot.

Viimasel ajal on pinged Kosovo ümber taas teravnenud. Milline on teie vaade Belgradist, milline peaks olema lahendus kriisile ja kuidas jõuda laiema kokkuleppeni?

Me oleme olnud Prištinaga dialoogis rohkem kui kümme aastat ja seda vahendab Euroopa Liit, seda peetakse Brüsselis. See dialoog on ainus võimalus leida kompromisslahendus ja me otsime kompromissi läbi dialoogi ja kõneluste. Teiseks on meie jaoks oluline säilitada piirkonnas rahu ja stabiilsust, mitte üksnes meie lõunapiirkondades, nagu me käsitleme Kosovot ja Metohijat, me elame keerulisel ajal ja rahu ja stabiilsuse säilitamine on meie jaoks kõige olulisem. Kui me räägime Prištinast, siis probleem on selles, et nad astuvad ühepoolseid samme ja tekitavad pingeid. Me oleme pidevas kriisihaldamise režiimis. Priština administratsioon surub asju äärmusliku tasemeni, tekitades ebastabiilsust ja hirmu Kosovo serblastest elanike seas. Viimase kuue kuu jooksul oleme me pidanud tegelema kriisihaldamisega ja püüdma olukorda maha rahustada. Euroopa Liidu vahendajad ja teised asjaosalised on samuti mitmel juhul väljendanud ka oma frustratsiooni Priština tegevuse suhtes. Meil on olemas esimene kokkulepe ehk Brüsseli kokkulepe. Belgrad on täitnud kõik selle leppega võetud kohustused. Priština ei taha täita osa leppest, mis puudutab Serbia kogukondade assotsiatsiooni loomist. Nad on seda avalikult välja öelnud, et nad ei ole selle täitmisest huvitatud. See tekitab küsimuse, kas meil on esimene lepe või mitte. Ja see tekitab ka teise probleemi, kuidas pühenduda dialoogile, kui puudub usalduse selle suhtes, et teine pool lepingut täidab. See, mis Prištinas praegu toimub nende tegevuse tõttu, siis nad loovad atmosfääri, mis võib kergelt vallandada vägivalla ja tegelikult see juba juhtus. Alles nädal tagasi tulistati kahte serbia last Lõuna-Kosovos liikuvast autost. See oli õigeusu jõulude ajal. Keegi arvas, et on õigustatud tulistada lapsi autost ja et see jääb karistuseta. Selline on atmosfäär, mille on loonud vastutustundetud ühepoolsed sammud, mida Priština on teinud, surudes asju äärmuseni, surudes peale pideva kriisihalduse ja tekitades tõelist hirmu serblastest elanikkonna seas.

Kas ma saan teist õigesti aru, et te peate silmas auto registreerimisnumbrite teemat või soovimatust anda serblaste kogukondadele suuremat autonoomiat. Mida te täpselt silmas peate?

Serbia kogukondade assotsiatsioon pidi andma teatud õigused serblastele, kes elavad eelkõige serbia kogukondades neljas põhjas ja mõnedes lõunas. Priština ei soovi seda assotsiatsiooni luua. Nad eitavad, et nad peaksid seda tegema. Mis puudutab teisi kokkuleppeid, siis kui midagi on kokku lepitud dialoogi raames, siis Serbia täidab seda, kui seda ei ole kokku lepitud, siis ei saa käia ringi ja ühepoolselt seda suruda, aga see on see, mida Priština teeb. Seda ei tohi teha. Tuleb Brüsselis kokku leppida ja kui midagi on Brüsselis kokku lepitud, siis nii on. Praegu me oleme aga teistsuguses olukorras, dialoog on peaaegu takerdunud kõige selle pärast. Ma arvan, et ka Euroopa Liidu vahendaja mõistab, et dialoogiga tuleb jätkata selle koha pealt, kus me olime aastatel 2012 ja 2013.

Te ütlesite korduvalt, et te olete huvitatud rahust ja lahenduste leidmisest läbi läbirääkimiste. Samas seati Serbia armee hiljuti kõrgesse lahinguvalmidusse Kosovo piiridel. Kuidas te seda seletate, see näeb välja rohkem olukorra radikaliseerimisena?

Vastupidi, vastavalt 2013. aasta kokkuleppele ei ole Prištinale lubatud kõvasti relvastatud vägede saatmine põhja. Nad on seda korduvalt teinud. Nii otsustas meie valitsus meie väed valmis panna, mis on täiesti seaduslik. On mitu kokkulepet, isegi NATO-ga sõlmitud leppeid 1999. aastal, mis seda lubavad.

Aga see tähendab rohkem pingeid ja suuremat eskalatsiooni, kui te seda teete.

Seda sai tehtud üks kord, vist kuus kuud tagasi, kui pinged olid väga üleval. Te peate mõistma, et me ei soovi seda teha, me tahame lahendada asju läbi dialoogi, me ei vaja eskaleerimist, me tahame stabiilsust, aga meie kodanike hüvanguks. See oli reaktsioon ja see ei olnud üldse mitte agressiivne. Ühel hetkel on meie riigi kohus oma kodanikke kaitsta. Tuleb näidata, et sa oled valmis seal olema, aga me ei tee seda jõuga, me teeme seda läbi dialoogi ja Brüsseli vahendajate ja me teeme kõik, mis võimalik, et lahendada see rahumeelselt. Me ei soovi mingit vägivalda.

Eksperdid, kellega me oleme Belgradis rääkinud, ütlesid, et valitsus mängib kahepalgelist mängu, ühelt poolt jah otsides lahendust läbirääkimistel, aga teisalt tehes Serbia rahvuslikku propagandat, et pingeid üles kütta. Kas te nõustuste sellega?

Ei, ma ei nõustu sellise vaatega. Mida see rahvuslus tähendab. Minu valitsus ja president on korduvalt öelnud, et meie töö on kaitsta Serbia elanikke Kosovos, see on meie kohustus. Nad on meie kodanikud. Miks see peaks olema rahvuslik pingete õhutamine. Ei, serblased Kosovos tunnevad end ebakindlalt ja ähvardatuna valdavalt albaanlastest politsei poolt, kes on kõvasti relvastunud, see näeb välja nagu okupatsioon Serbia kogukondades. Meie reaktsioon on selline, ma arvan, et kõik riigid teeksid sama. Meie armee ei ole Kosovos, vaid Serbias, me ei ole rikkunud ühtegi kokkulepet ja me ei ole kedagi ähvardanud.

Milline mõju on sõjal Ukrainas kõigile neile teemadele? Kas te tunnete, et Venemaa püüab ka siin praegu rohkem pingeid provotseerida?

Ma ei tea, mida Venemaa teeb. Meie anname endast parima, et tagada rahu ja stabiilsust. Ma ei näe, kuidas teised võimud saaksid sekkuda situatsiooni sel määral, et uut konflikti õhutada. Me kõik vaatame tulevikku ja loodame Euroopa Liidu liikmeks saada. See on meie eesmärk. On selline algatus nagu avatud Balkan, me püüame teha koostööd, on olemas algatus nagu Berliini protsess samuti Euroopa Liidu eesistumisel. Me püüame vaadata kaugemale sellest kriisist idas ja sellest sõjast. See ei ole meie sõda. Meie tahame saada Euroopa Liidu liikmeks, teha ära reformid ja säilitada rahu ning stabiilsust, et jõuda majanduskasvuni, mis on Balkanile oluline, majandus on suurima tähtsusega. Meil on vaja luua töökohti, tõsta elatustaset ja tuua siia investeeringuid, seda ei ole võimalik teha, olles pidevas kriisis. Ja praegu on välisinvesteeringute hulk kõrge.

Teie president palus sel nädalal (eelmisel nädalal – toim.) Venemaal mitte tegeleda värbamistegevusega Serbias, et saata inimesi Ukraina sõtta. Mida see teie arvates näitab, kas käib aktiivne tegevus serblaste leidmiseks sõtta?

Meie seaduste kohaselt ei tohi kodanikud sellistes sõdades osaleda ja nad saavad karistada, kui nad seda teevad. Mõned inimesed on selle eest karistada saanud.

Aga kas te tunnete, et Venemaa otsib selliseid inimesi? Kas te tunnete seda?

Ei, ma ei saa öelda, et seda oleks siin tunda ja et sellele oleks siin palju toetust. Kui on üks või kaks inimest, keda on meedias mainitud, siis see võib-olla nii ja võib ka mitte olla. See on tähtsusetu. Mis on oluline, on see, et kui keegi sinna sõdima läheb, siis esitatakse talle Serbias süüdistus.

Serbia on ainus riik Euroopas, kes ei ole Venemaale sanktsioone kehtestanud. Miks see nii on ja kas te ei leia, et see on probleem Euroopa Liiduga ühinemise teel?

Me oleme teinud vastavalt rahvusvahelisele seadusele kõik, mis meie võimuses. Me oleme mõistnud hukka Venemaa sõja Ukraina vastu ÜRO-s, me oleme hääletanud Euroopa Liidu resolutsiooni poolt, me oleme hääletanud mitmete resolutsioonide poolt sel teemal, me oleme hääletanud resolutsiooni poolt, mis eitas referendumeid mässulistel territooriumidel, me toetame täiel määral Ukraina suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust, sealhulgas Krimmi. Me oleme teinud kõike, mida oleme pidanud tegema vastavalt rahvusvahelisele õigusele. Kui keegi ütleb, et me oleme midagi tegemata jätnud rahvusvahelise õiguse ja rahvusvaheliste standardite järgi, siis palun püüdke see leida, aga me ei ole, me oleme teinud kõike reeglite järgi. Mis puudutab Euroopa Liidu sanktsioone, siis tõsi, me ei ole Venemaale sanktsioone kehtestanud. Me oleme ise olnud sanktsioonide all 1990-ndatel, karmide sanktsioonide all, mis hävitasid meie maa ja meie majanduse. Need meetmed ei ole Serbias populaarsed, inimesed mäletavad 90-ndaid ja nende sanktsioonide tagajärgi. Ja meil on meie oma probleemid nagu Kosovo ja Metohija. Euroopa Liidust on kuulda kommentaare, et me oleme Venemaa marionetid. Me ei ole mingisugused Venemaa marionetid ja me ei ole kunagi seda olnud. See on meie rahvuslik joon. Me ei ole kunagi kellegi marionetid olnud oma ajaloos. Me püüame tänases maailmas ellu jääda ja kaitsta oma elulisi riiklikke ja majanduslikke huvisid. Me sõltume täiel määral vene gaasist, 100 protsenti, seal ei ole alternatiivi. Kui me kehtestame sanktsioonid, siis me kahjustame ennast palju rohkem kui Venemaad. Me hävitaksime oma majanduse taas 25 aastat pärast seda, kui meile kehtestati sanktsioonid. Me ei ole veel Euroopa Liidu liikmed. Ja me joondume enamasti välispoliitika küsimustes Euroopa Liidu järgi, välja arvatud see. Ma ei ole nõus väitega, et me toetame Venemaad. Serbia ei paku platvormi sanktsioonide vältimiseks, me ei teeni selle pealt mingit kasu. Meil on kohutavalt kahju sellepärast, mis Ukrainas aset leiab, sest me peame nii ukrainlasi kui ka venelasi oma sõpradeks ja vennasrahvasteks ja nii edasi. Ja see ei ole meie jaoks soodne olukord.

Te mainisite oma suurt energiasõltuvust, mille tõttu te ei saa sanktsioone kehtestada, aga teistel riikidel on samuti suur energiasõltuvus, näiteks nagu Saksamaal. Ometi näevad nad vaeva, et seda olukorda muuta.

Neil on alternatiivid, meil mitte. Praegu on meil ainult üks võimalus gaasi saada. Me otsime võimalusi oma energiaallikate mitmekesistamiseks, rajades ühendusi Bulgaariaga ja Aserbaidžaani gaasiga, aga me ei ole selleni veel jõudnud. Me lõpetame oma osa ilmselt sel aastal, aga me ootame, et bulgaarlased teeksid oma osa. Me püüame oma energiaallikaid mitmekesistada, et me ei sõltuks vaid ühest allikast, see on oluline kõikidele riikidele, sealhulgas Serbiale. Samas, kas see teile meeldib või mitte, aga Venemaa toetab meie territoriaalset terviklikkust ja suveräänsust, sealhulgas ÜRO julgeolekunõukogus. Seda tuleb samuti silmas pidada.

Kui te lahendate Kosovo küsimuse ja lepite kokku kompromissis, siis see ei ole enam oluline.

Kõigepealt las me lahendame selle, see ei ole lihtne teema, see on meile raske ja me oleme pikalt püüdnud lahendust leida.

Mis peaks kindlasti olema selles kokkuleppes, et te rahule jääksite?

Raske öelda, selle üle me peame läbirääkimisi.

Kas iseseisev Kosovo on Belgradi jaoks okei?

Serbia ei tunnusta Kosovot, me ei tee seda.

Aga oleks võimalik leida de facto lahendus, mis suhted normaliseeriks?

Jah, me otsime lahendust, mis normaliseeriks suhted kodanike hüvanguks ja kogu meie piirkonna hüvanguks. Milliseks see kompromiss kujuneb, seda ma ei oska öelda. Me oleme läbirääkimisi pidanud kümme aastat ja me ei ole sellele veel lähedal, see võtab aega.

Te ütlesite, et te ei ole Venemaa marionetid, samas on Serbia ühiskonnas siiski üsna palju toetust Venemaale tunda. Miks te ikkagi tahate Euroopa Liitu astuda, kas see soov on tõsine?

Jaa, Euroopa Liidu liikmeks saamine on meie eesmärk. Me oleme läbirääkimisi selleks pidanud juba kümme aastat. Me tahame saada Euroopa Liidu liikmeteks. Sellel puudub seos meie suhtumisega Venemaasse.

See võib saada probleemiks, sest Euroopa Liit ajab teistsugust välispoliitikat.

Praegu on see tõepoolest probleem, aga tunne on tunne ja on olemas ka ratsionaalne otsus. Serbia rahva otsus on astuda Euroopa Liitu. Seda on oluline teada. See ei ole miski, mida valitsus edasi suruks, see on Serbia rahva tahe ja valitsus peab lähtuma rahva soovist, sellepärast oleme me sellel teel.

Nii et inimesed näevad oma tulevikku, majanduslikku heaolu ja stabiilsust Euroopa Liidus?

Jah, lühike vastus on, et jah.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: