EL-i eriesindaja: pinged Kosovo ümber on teravaimad pärast sõja lõppu

Miroslav Lajčak.
Miroslav Lajčak. Autor/allikas: ERR

Pinged Kosovo ümber on teravaimad pärast sõja lõppu, ütles Euroopa Liidu eriesindaja Belgradi-Priština dialoogis Miroslav Lajčak intervjuus ERR-ile. Sellegipoolest loodab Lajčak suhete normaliseerimisel läbimurret, vajadust selle järele on suurendanud Ukraina sõda.

Kuivõrd üleval pinged praegu on?

Pinged ei ole kunagi olnud teravamad alates Belgradi-Priština dialoogi algusest ja usaldus Kosovo ja Serbia vahel ei ole kunagi olnud väiksem. Kaks nädalat tagasi olime me väga lähedal tõelisele konfliktile, me suutsime leida sellest tee välja, aga situatsioon on endiselt väga habras ja pinget on õhus tunda.

Nii et te ütlete, et pinged on teravaimad alates sõja lõpust?

Kahjuks jah. See kõik on seotud suhete normaliseerimise dialoogiga. Viimase kuue kuu jooksul on meil tulnud tegeleda auto registrinumbritega ja me oleme kuus korda olnud väga lähedal vastasseisuni. Selle asemel, et keskenduda suhete normaliseerimisele ja tulevikule, oleme me olnud hõivatud reaalse konflikti ja kriisi ärahoidmisega ja sellel on olnud oma tagajärjed.

Kas te ootate lähimatel kuudel kõnelustel edu ja läbimurret või hoopis vastupidi?

Meil on edu saavutamiseks kõik vajalikud koostisained olemas. Meil on suurepärane ja väga lähedane koostöö Euroopa Liidu ja USA vahel, meil on USA täielik toetus, meil on olemas plaan suhete normaliseerimiseks, mida ma olen esitlenud peaminister Kurtile (Kosovo peaminister Albin Kurti – toim.) ja president Vučicile (Serbia president Aleksandar Vučic – toim.) eelmise aasta septembris ja me oleme sellega tööd teinud ja me jätkame neid kõnelusi. Nii et meil on plaan ja visioon ning täielik toetus. See, mida vaja on, on õige atmosfäär, et me ei peaks tegelema kriisiga, vaid saaksime tõepoolest tegeleda suhete normaliseerimisega.

Miks seda atmosfääri on vaja saavutada?

See tähendab elementaarset usaldust, et inimesed teaksid, et nad töötavad millegagi, mis on hea neile mõlemale ja meid ei tohi teelt kõrvale juhtida vahejuhtumid ja provokatsioonid kriisisituatsioonis. Eelmise aasta teine pool kulus suuresti kriisihaldamisele, ma tõepoolest tahan, et 2023. aasta oleks suhete normaliseerimise aasta.

Eesti poolt vaadates tundub, et see algas pärast sõja algust Ukrainas ja et seal võib olla mingi Venemaa tegevuse mõju. Kas teie tunnete siin mingit seost?

Ei, sest suhete normaliseerimise dialoogil Serbia ja Kosovo vahel on oma dünaamika. Siin ei ole otsest seost. Aga muidugi on Venemaa agressioon Ukraina vastu kõike muutnud ja sellel on oma mõju piirkonnale tervikuna, kõik on muutunud rohkem poliitiliseks, samal ajal on hea, et Euroopa Liit justkui ärkas üles, mõistes, et Balkani riigid ei ole turvalises kohas, meil on seal lõpetamata teemad ja me peame võtma tõsisemalt Euroopa Liidu laienemist ja Euroopa tulevikku, need riigid ei saa jääda kuhugi vahepealsesse seisundisse. Euroopa Liit mõistab, et me ei ole teinud viimastel aastatel eriti head tööd, mis puudutab Lääne-Balkani riike. See avas silmi. Ja ärme loo endale illusioone, et Venemaa ei ole Lääne-Balkanil kohal, Venemaa mängib oma mänge, soovides segadust suurendada ja valeinfot levitada. Nad tahavad muidugi Euroopa Liidu laienemist ära hoida või aeglustada ja vältida Lääne-Balkani Euroopa tee valikut.

Nii et te ei arva, et Venemaa tegevus on andnud Serbiale mingit enesekindlust jõulisemaks tegutsemiseks?

Ma ei soovi spekuleerida. Pigem on see vastupidi. Meie liikmesriigid vaatavad tähelepanelikult meie partnereid Lääne-Balkanil, et näha kuivõrd nad on selles sõjas meiega, mil määral nad toetavad meie positsioone, mil määral nad meie pingutustele kaasa aitavad. Protsess on muutunud vähem tehniliseks ja rohkem poliitiliseks alates Venemaa agressioonist Ukrainas. See kindlasti ei anna Serbiale rohkem enesekindlust, pigem vaatavad meie liikmesriigid praegu seda piirkonda Ukraina nurga alt.

Te ütlesite, et Venemaa on piirkonnas kohal. Kas te tunnete nende sekkumist ja meie kavatsuste vastu tegutsemist?

Venemaal on oma agenda ja see ei ole meie agenda. Meie soovime Lääne-Balkanit Euroopa Liidu liikmeks, nemad soovivad vastupidist. Me teame, et Venemaa on regioonis mitmel moel kohal. Aga ma tahan rõhutada, et meie pakkumine on kaugelt parem kui see, mida Venemaal on piirkonnale pakkuda. Venemaa kasutab ära tühimikku, mis meist jääb. Kui me oleme tõsised ja me peaksime olema tõsised ja me peaksime sellest piirkonnale selgelt teada andma, et me näeme neid oma tulevaste liikmesriikidena, sel juhul jääb teistele tegijatele väga vähe ruumi, alustades Venemaast. Aga kui Lääne-Balkani riigid kahtlevad, kas neil on Euroopa tulevikku, siis nad võivad otsida teisi võimalusi. Nii et lõpuks on see meie kätes.

Kas see Euroopa Liidu liikmelisuse pakkumine on ainus vahend, mis meil on selle konflikti kontrollimiseks?

Euroopa Liidu väljavaade on selgelt meie suurim jõud. Sellepärast on Euroopa Liit dialoogi eest vastutav. Me võtsime selle üle ÜRO-lt, sest oli selge, et see on seotud Euroopa tulevikuga ja suhete normaliseerimise dialoog peaks aitama neil kiireni Euroopa Liitu pääseda. Muidugi on meil mitmeid konkreetseid vahendeid, sest Euroopa Liit on piirkonnas suurelt kohal. Meil on suurim osa investeeringutest ja kaubandus, me pakume igasugust abi ja koolitusi, meil on palju vahendeid, aga muidugi Euroopa Liidu laienemise ja Euroopa tuleviku usaldusväärsus on selgelt kõige tugevam.

Kas see teeb teie tööd kergemaks või raskemaks, et mitmed Euroopa Liidu liikmesriigid ei tunnusta Kosovo riiki?

See on fakt, mis oli teada juba 2011, aastal kui Euroopa Liit võttis asja ÜRO-lt üle. Jällegi, see on seotud Euroopa tulevikuga ja kõik 27 liikmesriiki toetavad suhete normaliseerimise protsessi, kõik 27 liikmesriiki näevad Euroopa tulevikku Lääne-Balkani kuuele riigile. Nii et ma ei ületähtsusta seda fakti ja ma võtan seda lihtsalt kui reaalsust, mida me peame arvesse võtma. Euroopa tulevik on endiselt parim Serbiale, Kosovole ja kogu piirkonnale ja Euroopa Liit pakub seda neile.

Kas see ei õõnesta Euroopa väljavaadet, kui kõik poliitikud isegi ei tunnusta Kosovot?

Need kaks protsessi mõjutavad üksteist. Mitte üksnes Euroopa Liit ei mõjuta suhete normaliseerimist, vaid normaliseerimise edusammud mõjutavad ka Euroopa Liidu liikmete positsioone, riigid jälgivad seda tähelepanelikult. Ma olen pidevalt ühenduses liikmesriikidega ja nad kõik soovivad näha edu, suhete normaliseerumist ja toetavad Euroopa tulevikuväljavaadet. See on kõige tähtsam.

Viimases küsimuses palun teil olla visionäär. Kuhu Kosovo jõuab näiteks saja aasta pärast? Kas neil on riik nagu meil?

Aasta tagasi ei arvanud me, et Venemaa ründab Ukrainat, nii et väga raske on isegi aasta ette ennustada. Mida ma tahan näha ja mille nimel ma töötan on Kosovo ja Serbia suhete normaliseerimine ja aidata tuua kuus Lääne-Balkani riiki Euroopa Liidu liikmeks. Ma olen kindel, et meil ei kulu selleks sada aastat. Kui kaua aega läheb sõltub paljust, aga me saame tagada, et protsess ei ole kunstlikult aeglane, see on väga oluline.

Ma võin välja pakkuda lihtsama ajaraami. Kas te oma elu ajal loodate näha, et Kosovost saab riik nagu iga teine selles piirkonnas?

Selleks olen ma oma mandaadi saanud. Ilma suhete normaliseerimiseta see ei juhtu, meil on vaja suhted normaliseerida, et avada Euroopa potentsiaal. Sellepärast ma olen optimist ja ma usun, et me jõuame sinna.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: