Viimased aastad on olnud rasked – koroonakriis, sõda ja üleüldine elukalliduse tõus. Sellest viimasest pole otseselt puutumata jäänud ka Tartu külje all asuv Eesti Lennuakadeemia.

Akadeemia rektor Koit Kaskel rääkis möödunud kevadel, et hinnatõusu tõttu tuleb vähendada vastuvõttu piloodiõppesse. Kui muidu võeti aastas eestikeelsele õppekavale vastu umbes kümme uut tudengit, siis 2022. aasta sügisel alustaski akadeemia piloodiõppes seitse uut õppurit.

"Kuna piloodiõpe on väga kallis ja kütuse hinnad tõusid tohutu kiirusega, siis see mõjutas eelarve poolt. Siin sõltubki väga palju sellest, mis läheb maksma lennupraktika ja kuidas need prognoosid on," ütles lennuakadeemia arendusprorektor Maiken Kull.

Kas hinnatõusu pidurdudes on uuel õppeaastal lootust avada siiski kümnene grupp piloodiks soovijaid, ei oska Kull praegu öelda. Ta lisas, et õppekohtasid planeerides arvestatakse lisaks maksumusele veel ka lennundusettevõtete ning politsei- ja piirivalvemati ja kaitseväe vajadusega.

"Siin ka sõltub näiteks sellest, kuidas õppureid võetakse kaitseväkke ja kuidas see ka seda grupidünaamikat mõjutab. Me arvestame selliseid aspekte ka," märkis Kull.

Kuigi lennundussektor on viimaste aastate jooksul kõvasti räsida saanud, pole see huvi piloodi eriala vastu vähendanud. Vastupidi, Kulli sõnul on konkurss ühele õppekohale aastatega kasvanud. Kui 2019. aastal kandideeris piloodiõppe ühele kohale kaheksa inimest, siis eelmisel aastal oli ühele kohale 13,5 soovijat.

"Muidugi mõjutab ka see, et 2022. aastal me võtsime ainult seitse tükki vastu, aga siiski, see konkurss järjest kasvab. Ja me saame tõesti valida just selle poolest, et need kandidaadid, kes saavad piloodiks tulla õppima, nad on akadeemiliselt väga kõrgel tasemel ja lisaks on nad ka läbinud erinevad tervise- ja muud testid, et just garanteerida seda, et nendest tuleks tulevikus piloot."

Lisaks emakeelsele õppekavale on akadeemias ka rahvusvaheline kursus, kus sügisel alustas 18 tudengit. Kuigi algne plaan oli ka seal vastuvõttu vähendada, võeti lõpuks suure huvi tõttu plaanitust rohkem tudengeid õppima. Uuringute järgi jääb üle poole lennuakadeemia lõpetanutest oma esimest töökogemust saama ikkagi Eestisse.

"Eestis on väga palju teisi lennundusettevõtteid, kuhu meie inimesed lähevad või vilistlased. Näiteks toongi Xfly, kes praegu väga usinalt tegeleb pilootide värbamisega ja kes tegelikult annab ka aastast aastasse seda signaali, et lennuakadeemiast võiks veelgi rohkem piloote tulla. Turg on kindlasti laiem, töökohtade valik on kindlasti laiem kui oli Estonian Air."