Ehkki seadus seda lubab, pole suurem osa omavalitsusi munitsipaalpolitsei laadset korrakaitseüksust kokku kutsunud. Siseministeeriumi korrakaitse- ja kriminaalpoliitika osakonna juhataja Henry Timberg leidis, et osa neist võiks abi saada turvafirmadelt.

"Keskmise suurusega kohalikul omavalitsusel on üks või kaks korrakaitseametnikku," märkis Timberg. "Kui neil on vaja abi, näiteks mingi ürituse raames, siis nad saavad kaasata turvatöötajad, kes aitavad lihtsamaid toiminguid teha."

Selleks aga peaks muutma seadust. Kolmapäeval teisele lugemisele minevas turvategevuse seaduse eelnõus olid veel läinud nädalal sees vastavad punktid. Turvatöötajad saanuks rinnale, seljale ja auto küljele sildi "Kohalik korrakaitse". Ja niisuguste siltidega turvatöötaja võinuks anda korraldusi, inimesi küsitleda, isikut tõendavat dokumenti nõuda ja avalikku ruumi üles seatud kaameraid jälgida. Jõu kasutamise või trahvitegemise õigust turvatöötajad saanud ei oleks.

Timberg tõi näite olukorrast, kus avaliku korra tagamisse kaasatud turvatöötaja näeks, et keegi suitsetab bussipeatuses. "Siis oleks tema ülesanne juurde astuda, juhtida tähelepanu, et inimene rikub korda, vajadusel, siis kui on suurem rikkumine, küsida inimeselt dokumenti, tuvastada ja anda menetlus hiljem kohalikule omavalitsusele üle," selgitas Timberg.

Ideed on vedanud siseministrid mitmest erakonnast

Selle mõtte ajalugu on pikk. Esimene turvafirmade politsei töösse kaasamise eelnõu sündis justiitsministeeriumis 2001. aastal. Hiljem on ideed kandnud siseministeerium. Läinud kümnendi alguses menetletud korrakaitseseaduse eelnõus oli selle kohta terve pikk peatükk, kuid poliitikud laitsid mõtte maha.

2016. aastal tõi idee lauale turvategevuse seaduse väljatöötamiskavatsust tutvustanud siseminister Hanno Pevkur. Kolm aastat hiljem saatis sama mõtte eelnõuna laiali siseminister Mart Helme. Ning läinud aastal viis eelnõu valitsusse siseminister Kristjan Jaani. Kuid justiitsministeerium oli igas etapis muudatusele vastu.

Justiitsministri Lea Danilson-Järgi sõnul oleks avaliku võimu jagamine erafirmaga väga põhimõtteline muutus.

"Avaliku korra tagamine või üldse korrakaitse kui selline on riigi tuumikfunktsioon, jõumonopoli osa," ütles Danilson-Järg. "Ja ka põhiseaduse kohaselt ei ole sellise funktsiooni äradelegeerimine üldse lubatud. Ka Tartu Ülikool ja riigikohus on meie arvamust toetanud."

Tartu Ülikooli haldusõiguse külalislektorid Monika Mikiver ja Andra Laurand märkisid oma hinnangus, et kõige problemaatilisem oleks, kui turvatöötajad saaks õiguse korraldusi jagada. Nad märkisid, et ametnikud annavad vande juhinduda oma töös põhiseadusest ja selle kaitsest.

"Turvaettevõtja, mille teenistujaid kavandatakse riiklikusse järelevalvesse kaasata, on ja jääb halduslepingu lausel tegutsedes eraõiguslike huvidega isikuks, kellel puudub riigiga eriline usaldussuhe ning kelle ülim eesmärk on reeglina hoopis kasumi teenimine," märkisid eksperdid.

Riigikohus aga juhtis tähelepanu, et avaliku korra tagamise ulatuslikul üleandmisel erafirmadele hakkab riik kaotama oma olemasolu põhjendust.

"Korrakaitsevaldkonna ülesannete üleandmine ei tohi muutuda tendentsiks, mis hakkab õõnestama riigi enda võimekust avalikku korda tagada, kui eraõiguslik isik mingil põhjusel enam korrakaitseteenust osutada ei soovi või ei saa," kirjutati riigikohtust.

Õiguskomisjon laitis mõtte maha

Riigikogus võtsid muudatuse vastu sõna Isamaa ja EKRE fraktsioonid. Ja kui riigikogu õiguskomisjon läinud nädalal asja arutama asus, otsustati, et omavalitsuste korrakaitsega seotud punktid võetaksegi eelnõust välja.

"Pikema debati tulemusena erinevaid arvamusi ära kuulates jõuti siiski järeldusele, et see võimalus praegu välistatakse," lausus õiguskomisjonis eelnõu menetlemist juhtiv reformierakondlane Urve Tiidus, kelle sõnul said määravaks just põhiseadusega seotud probleemid.

"Argumente on ühelt poolt ja argumente on teiselt poolt," ütles Henry Timberg, kelle sõnul on oma analüüsi teinud ka siseministeerium. "Ja meie hinnangul seal ei ole otsest vastuolu põhiseadusega. Riske alati leidub. Ja käesoleval hetkel on tehtud otsus, et neid riske tuleks veelkord üle hinnata."

Siiski ei usu Timberg, et turvategevuse seaduse eelnõust väljakukkunud mõte lähiajal mõnes uues eelnõus välja ilmuks.