Teisest sambast lahkumiseks on võimaluse avanemisest esitanud avalduse üle 210 000 inimese. Pensioni investeerimiskontosid on sellest ajast avatud ligikaudu 7000, millest aktiivseid on siiski vaid ligikaudu 4500.

Enim kontosid ehk 4624 on avatud LHV Pangas, kus aktiivselt kasutatakse investeerimiseks 3587 kontot. Swedbankis avatud 1537 kontost on aktiivsed 682, SEB pangas on 693 kontost aktiivsed 212 ning Luminoris vastavalt 75 ja 34.

Aktiivsed kontod on need, kuhu laekuvad praegugi teise samba sissemaksed. Mitteaktiivsed võivad olla sellised kontod, mille arvele ei laeku parasjagu pensionimakseid, kuhu on konto omanik jaganud osa teise samba rahast või need, mille omanikud on maksed pensionifondidesse tagasi suunanud.

SEB Varahalduse äriarendusjuhi Peeter Schamardini sõnul eeldas pank ka teenust pakkuma hakates, et see ei kujune väga populaarseks ning PIK-i viib oma raha kuni viis protsenti teise samba pensionikogujatest. Praeguseks on PIK-i kasutajaid alla ühe protsendi teise sambaga liitunutest.

"Oodatust tunduvalt väiksem huvi võiks tähendada seda, et teise sambaga liitunud ei usu, et suudavad ise väärtpaberiturul paremaid tulemusi saavutada kui pensionifondid ning ei hakka proovimagi," kirjeldas Schamardin.

Investeerimata raha kaotab kontol seistes väärtust

Swedbanki investeerimise ja pensionivaldkonna juht Kaire Peiki sõnul on pangas kontosid, kus hoitakse investeeringuid või raha, üle tuhande. "Osa inimesi on PIK-idelt tagasi fondidesse liikunud, samuti on mõned PIK-i avanud inimestest ka teisest sambast lahkunud. Lisaks on ka neid, kes on PIK-i avanud, aga pole seda kunagi kasutama hakanud," kirjeldas ta.

Peiki sõnul omab aktiivsetest PIK-i kasutajatest enamus ka investeerimiskontot, millest võib järeldada, et selle kasuks on otsustanud aktiivsemad investorid. "Osal inimestel oli soov katsetada ning nende puhul oli näha juba põhimõtteliselt esimesest kuust alates tagasiliikumist pensionifondidesse."

Pensioni investeerimiskontole raha suunanud SEB klientidest on väärtpabereid ostnud pea viiendik ning teised hoiavad kontol raha. Neist, kes on raha PIK-idele kandnud, on 66 protsenti rahast siiski investeeritud. Schamardi sõnul tähendab see, et investeerivad pigem need, kellel on teises sambas suuremad varad.

"Võimalik, et kliendid, kes ei ole PIK-idele väärtpabereid ostnud, kasutavad PIK-i selleks, et teise samba raha fondide poolt pakutava investeerimisriski alt välja tuua. Sel juhul PIK-il seisev raha ei teeni midagi, kuid nominaalis ka ei kaota. Ometi pikaajaliselt selle raha väärtus inflatsiooni tõttu väheneb," kirjeldas Schamardin.

Schamardini sõnul nõuab PIK-il edukas investeerimine investorilt distsipliini, finantsturgudega kursis olemist ning järjepidevust. "On loomulik, et PIK-i avanute hulgas leidub neid, kelle esialgne entusiasm on mööda läinud ja kes tunnevad, et investeerimine neile ei sobi ning nende klientide jaoks on mõistlik kanda raha tagasi pensionifondi, mitte jätta see PIK-ile pikaks ajaks seisma," lisas ta.

Tootlus on seinast seina

LHV investeerimisteenuste tootejuhi Taivo Hiielaidi sõnul on PIK-i kasutajate tootlus liikunud korrelatsioonis turgude ja ka enamiku pensionifondide käekäiguga.

"2021. aasta septembris alustanud LHV PIK-i kasutajate mediaantootlus on tänaseks –10 protsenti, kuid samasse perioodi jääbki suurem aktsiaturgude langus ning ka enamiku pensionifondide tootlus jääb samasse suurusjärku," kirjeldas Hiielaid.

Suuremate aktsiaindeksitega võrreldes on Hiielaiu sõnul PIK-i kasutajatel hästi läinud. "Analüüsides LHV PIK-i kasutajate käitumist võib üldistades väita, et enamik neist investeerib oma varasid vastutustundlikult ja pika ajahorisondiga," ütles ta.

Swedbanki klientidest PIK-i kasutajatest eelistab suurem osa osta pensioniraha eest üksikaktsiaid, veerandil on varad investeeritud aktsiatesse ning fondidesse.

"Veidi alla viiendiku kasutavad investeerimiseks Balti börsidel aktsiaid. Arvestades PIK-i väga lühikest ajalugu ning 2022. aasta turgude käitumist, on PIK-idel nii positiivseid kui ka negatiivseid tulemusi, mida on umbes pooleks," kirjeldas Peik.

SEB kliendid investeerivad PIK-i raha enim välismaistesse aktsiatesse, sellele järgnevad Eesti aktsiad ning ETF-id ehk börsil kaubeldavad fondid.