"Seoses Venemaa sõjategevuse intensiivistumisega mullu talvel andis valitsus EVK-le suunise suurendada Eestis hoiustatava kütusevaru osakaalu. Vähem kui aastaga on EVK tõstnud Eestis asuva kütusevaru osakaalu 45 päevalt 55 päevale ning seda tegevust jätkame ka tänavu," ütles keskuse pressiesindaja Martin Jaško ERR-ile.

"Lisaks EVK varudele on meie kütusemüüjatel tavapäraselt ladustatud keskmiselt ühe kuu tavatarbimise mahus kommertsvarud," märkis ta.

Riik hakkas vedelkütusevaru moodustama 2005. aastal. Vastavalt vedelkütusevaru seadusele peab Eestil olema bensiini ning diisli- ja lennukikütust 90 päeva tavatarbimise mahus, sellest vähemalt 30 päeva nõudluse maht tuleb hoida Eestis.  

Jaško sõnul on varude keskusel plaanis väike osa Eesti kütusevarust ka pikemas perspektiivis välismaale jätta, kuna see lisab keskusele paindlikkust kiiresti reageerida, kui varu oleks vaja kiiresti kasutusele võtta rahvusvahelise koostöö raames. Ta tõi näiteks 2022. aasta kevade, kui Rahvusvaheline Energiaagentuur (IEA) korraldas pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse ühisaktsiooni, millega lääneriigid tõid maailmaturule täiendavalt vedelkütuseid, et vähendada Vene naftasaaduste võimalikust nappusest tekkida võivat defitsiiti. Aktsioonis osales ka Eesti, müües turule oma varudest 15 000 tonni.

Autoomanik maksab riigi kütusevaru eest seitse eurot aastas

Jaško selgitas, et varude keskus saab oma tulu riigieelarvest ja varumaksetest. Vedelkütusevaru haldamiseks kogub keskus kõigilt kütuste turule lubajatelt varumakset kokku ligi viis miljonit eurot aastas.

"Iga tanklas müüdud kütuseliitri pealt tasub autojuht väga väikese osa hinnast kütuse varumaksena. Keskmise läbisõiduga sõiduauto omanik tasub aasta jooksul vedelkütuse varumaksena kokku umbes seitse eurot," ütles keskuse esindaja.

Varude keskuse kodulehe andmeil kehtivad praegu kütuse varumakse määrad 0,4 senti liitri diislikütuse, 0,47 bensiini, 0,7 senti reaktiivkütuse kohta ning 0,4 senti kilo kütteõli kohta.

Alates selle aasta maikuust rakendub sarnane varumakse tasumise kohustus ka maagaasi tarbijatele ja seegi raha hakkab laekuma EVK-le gaasivaru hoiukulude katmiseks, lisas Jaško.

Välja ostetud vedelkütuse- ja gaasivarud on EVK soetanud riigieelarvest. Nii näiteks on alates 2022. aasta algusest suurendatud EVK aktsiakapitali 213 miljoni euro võrra, et soetada riigile gaasivaru, roteerida Eestisse välisriikides hoitavat vedelkütusevaru ning tagada riigile võime veeldatud maagaasi vastuvõtmiseks.

Tervishoiu- ja toiduvarude moodustamine ja haldamine ning toimepidevuse arendamine toimub majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumiga sõlmitud halduslepingu alusel aastase kogusummaga veidi üle kuue miljoni euro.

Varude keskuse hallata on ka toidu- ja ravimitagavara

Riigiettevõtte AS Eesti Vedelkütusevaru Agentuur baasil moodustatud ja 2021. aastal tööd alustanud Eesti Varude Keskus on nüüdseks saanud oma hallata ka Eesti toidu- ja ravimivarud.

"EVK missioon on korraldada nutikalt koos partneritega riigi varustuskindlust. Seda tehakse inimese eluks peamiste vajaduste nagu energia, toidu ja tervishoiu tagamiseks olukordades, kus toodete või teenuste turupõhised lahendused ei toimi," märkis Jaško.

Keskuse laiahaardelisest mõtlemisest annab tunnistust ka asjaolu, et EVK on hankimas 74 erineva võimsusega mobiilset generaatorit, mis on mõeldud riigi tegevusvarude toimetamiseks tarbijateni ja kasutamiseks erinevates kriisiolukordades.

"Lisaks kaupadele peab keskus toetama oma varuvaldkondade toimepidevust ehk teisisõnu tagama, et varud oleks kriiside korral tõrgeteta kättesaadavad ning turuosalistel säiliks elementaarne võime oma teenuseid pakkuda," selgitas Jaško.

EVK kaasab erialaeksperte ja erafirmasid

Kuna varude keskuses töötab alla 20 inimese, siis erialase sisendi saamiseks tegutsevad EVK juures varuliikide nõuandvad kogud. 

"Kümneliikmelistesse kogudesse kuuluvad turuosaliste ja riigiasutuste tippeksperdid, kelle sisendi põhjal kavandatakse just Eestile sobivaid lahendusi ühe või teise varu kõige efektiivsemaks haldamiseks," selgitas Jaško.

Jaško sõnul põhineb Eesti Varude Keskuse toimimise mudel sama funktsiooniga Soome organisatsiooni Huoltovarmuuskeskus tegevusel ja selle kogemusel, et üksnes riigi enda tegevusest elutähtsate valdkondade toimepidevuse tagamisel ei piisa ning vaja on kaasata ka võrgustikupõhiselt kõik olulisemad tegijad.

Kui strateegiliste kaupade varustuskindluse tagamisel kasutatakse kõige sagedamini elutähtsate kaupade varumist, siis varud saab jagada nende moodustamise viisi põhjal väljaostetud varudeks ning delegeeritud varudeks.

Esimese variandi puhul on riik maksumaksja raha eest varud soetanud ning EVK peamine ülesanne on neid hoiustada ja pidevalt uuendada. Väljaostetud varudeks on Eestil näiteks mootorikütused ja maagaas.

Delegeeritud varude puhul sõlmib varude keskus hangete tulemusel turuosalistega lepingud varu loomiseks, kuid riik kaupu välja ei osta ning varu hoiustamise ja uuendamise kohustus jääb lepingupartnerile. Delegeeritud varu puhul - Eestis näiteks apteegiravimid või teravili - on EVK-l eelisostuõigus ja lepingupartner ei tohi seda osa kaubast oma laojäägist kellelegi teisele müüa.

Varustuskindlust saab tagada ka tootmisvõimekusega

Jaško märkis ka, et lisaks füüsilistele varudele on varustuskindlust võimalik tagada ka kodumaise tootmisvõimekuse ja selle toimepidevuse tõstmisega, hoides ladudes tavapärasest suuremas koguses kriitilisi toorained või muid olulisi tootmiskomponente.

"Pikemas perspektiivis on tootmisvalmiduse kindlustamine üks efektiivsemaid viise varustuskindluse lahendamiseks. Tänases vaates on kindlasti kasutamata ressursiks toidutootmise toimepidevuse tõstmine, et asendada või täiendada valmistoiduvaru suuremahulist hoiustamist. Varude keskus teeb sel teemal turuosalistega head koostööd ning pidevalt otsime võimalusi, kus on mõistlik ja võimalik taolist lähenemist rakendada," ütles keskuse esindaja.

Meditsiinivarus on 40 miljonit kaitsevahendit

Ühe osana tervishoiuvarudest on varude keskuse hallata ka nakkuspuhangu jaoks haiglatele, kiirabile ning sotsiaalhoolekande asutustele mõeldud isikukaitsevahendite ühe kuu kriisiaegse tiputarbimise varu hoidmine.

Selle soetas rahandusministeerium koroonakriisi alguskuudel ja andis 2021. aasta sügisel üle varude keskusele.

"Varus on väljaostetud kaubana kokku üle 40 miljoni ühiku isikukaitsevahendeid nagu näiteks kaitsemaskid, respiraatorid, kitlid, ülikonnad, prillid või nitriilkindad," selgitas Jaško. Tema sõnul on Eesti varustatus isikukaitsevahenditega tänaseks väga hea ning kohati saab rääkida isegi ülevarust, kuna mõnes tootegrupis jagub kaupa aastateks.

Varude keskus on alustanud isikukaitsevahendite varu optimeerimist ning asendab võimalusel väljaostetud tooted samm-sammult hulgimüügifirmade ladudes asuva delegeeritud varuga, et tagada kauba säästlikum majandamine ja uuendamine, ütles ta.

Ravimivarusse võetakse 165 ravimit

Möödunud aastal alustas varude keskus ka apteegiravimite varu moodustamisega ning tänavu sügiseks loodavasse varusse hakkab kuuluma 165 jaemüügiapteekides enimmüüdavat käsimüügi- ja retseptiravimit. Varu moodustatakse toimeainete põhiselt.

Esimese hankega laekus pakkumisi 104 toimeainele. Reedel kuulutas EVK välja uue hanke ülejäänud toimeainetega ravimite varu moodustamiseks.

Keskus sõlmib hulgifirmadega delegeeritud varu lepingud, millega ettevõtted võtavad kohustuse luua ravimite täiendav laovaru, seda hoiustada ja pidevalt uuendada. EVK hüvitab lepingupartneritele lisavaru hoidmisega seotud kulud, kuid ei osta ravimeid välja.

Apteegiravimite strateegilist varu ei tohi hulgimüüjad iseseisvalt kasutusele võtta ning seda saab teha vaid valitsuse otsusele tuginedes EVK loal. Olukorras, kus ühe või mitme ravimi Eestisse tarnimine on takistatud, võimaldab riigi kontrolli all olev strateegiline varu tagada nende saadavuse apteekides pikema aja vältel.

Jaško märkis, et lisaks loodavale riiklikule ravimivarule on ravimihulgimüüjatel keskmiselt ühe kuu tarbimise ulatuses kommertsvarud. Koos riigi loodava varuga kasvab enimkasutatavate toimeainetega ravimite Eestis asuv puhver seega ligi kahe kuu suuruseks.

Riigi apteegiravimite varu moodustamise mudeli väljatöötamisel nõustas EVK-d kümnest tervishoiuvaldkonna tippspetsialistist koosnev kogu. Vastavalt avaliku teabe seadusele ei ole riigi tegevusvarude täpne nomenklatuur, kogused, paiknemiskohad ja kasutusele võtmise tingimused avalik info.

Alanud aastal on varude keskusel plaanis hankida ka olulisemate meditsiiniseadmete- ja tarvikute varu.  

Varusid puudutav detailne info ei ole avalik

Julgeolekukaalutlustel ei luba avaliku teabe seadus riigi tegevusvarude täpset loetelu, koguseid, asukohti ega kasutuselevõtmise tingimusi avaldada.

"Riikidel on erinev praktika oma varudest avalikult rääkimisel, kuid enamasti ollakse üsna napisõnalised, et mitte teha potentsiaalse vaenlase elu lihtsamaks," märkis keskuse esindaja.

Jaško selgitas, et varude moodustamine, haldamine ja kasutusele võtmine on Eestis üldisel tasandil sätestatud hädaolukorra seadusega. Eraldi seadus on vedelkütusevaru reguleerimiseks, tervishoiuvarudega seonduvat reguleerib täiendavalt tervishoiuteenuste korraldamise seadus ning gaasivaru puudutav on täpsemalt lahti kirjutatud maagaasi seaduses. Varu moodustamise ülesanne tulenebki kas seadusest, vabariigi valitsuselt või otsustab selle EVK iseseisvalt tuginedes erinevatele riskihinnangutele.

Riigi tegevusvaru tohib kasutusele võtta ainult valitsuse otsusel, kiireloomulise vajaduse korral erandjuhul ka ministri otsusel.

"Seega on hädaolukorra seadusega tagatud, et varude liigid ja mahud ei sünni juhuslikult, vaid nende otsustamisel juhindub EVK eelkõige kas eriseadustes sätestatud eesmärgist (vedelkütusevaru), valdkondliku kriisiohu tekkimisel valitsuse otsusest (gaasivaru) või  hädaolukorra riskianalüüside järelmitest (generaatorilahendused). Samuti arvestatakse õppuste ja kriiside kogemustega, EVK valdkondlike töörühmade ettepanekutega ning eelarveliste võimalustega," märkis Jaško.