RMK kutsus käbikorjajad appi, kuid käbisid on tänavu napilt

Eelmisel nädalal tekitas suurt elevust teade, et riigimetsa majandamise keskus (RMK) pakub tööd käbikorjajatele. Soovijaid oli palju, ainult korjata pole midagi, sest tänavu on jälle see aasta, kui käbidega on kitsas käes.

Neljapäeval oli kavas männikäbisid minna korjama Kilingi-Nõmme kandis asuvale langile, aga käbide vähesuse tõttu polnud mõtet nii kaugele sõita. Ida-Virumaa korjajad istusid samuti jõude, sest mets on lund täis. Seal kandis napib ka lanke.

"Korjata me igalt poolt ei või, korjame ainult RMK lageraielankidelt, käbi on kinnine, ei ole lahtine ja pikkus peab vähemalt 3 sentimeetrit olema. Langid antakse meile ette, kus on mändi üle 50 protsendi," lausus Iisaku taimlajuht Hille Reinsalu.

Reinsalu sõnul on metsad praegu pehmed ja seal varutakse pigem alusmetsa, männi lõikamine jääb kuivemale ajale. Aga ka siis pole suurt saaki loota, sest käbisid pole Reinsalu hinnangul ei metsas ega seemlas.

"Ilmselt on need kuumad suved, mis meil on olnud kahel viimasel aastal, käbisaak on olnud suhteliselt kesine. Meil on eelarves igas taimlas 10 000 liitrit käbi, aga kuna käbiaastat ei ole, siis see aasta kindlasti nii palju ei tule," ütles ta.

Kuigi käbidega on kitsas käes, on korjajaid ohtralt, sest eelmisel nädalal avaldas RMK üleskutse tulla neid korjama. RMK seemnemajanduse peaspetsialist Aivo Vares möönis, et korjajaid on rohkem kui tööd. Sellele vaatamata loodab RMK tänavu koguda 100 000 liitrit käbisid.

"Tõenäoliselt kõigile ei jagu. See oli algselt ilmselt niimoodi mõeldud, et see on võimalus, aga kujunes natuke üleskutseks," ütles Vares.

Kuigi männikäbisaak on kehva, loodab RMK tänavu koguda 100 000 liitrit käbisid ja Varese sõnul saadakse sellega ilmselt ka hakkama.

"Ma arvan, et on üsna suur tõenäosus, sest aasta varumine koosneb talve esimesest poolest ja aasta lõpus, novembris, detsembris jätkame," ütles ta.

Kuusekäbisid tänavu üldse ei korjata, sest seal teeb juba mitmendat aastat laastamistööd käbikahjur.

"Neid ei ole mõtet korjata, sest kõik on ära söödud seemned. Ära tunneb selle järgi, et käbid on avanenud, osaliselt lagunevad, aga kahjuri näripuru hunnikud on käbide peal," lausus Vares.

Nigelast käbisaagist hoolimata Eesti metsad uuendamata ei jää, sest RMK on olemas riiklik seemnevaru, mille suurust saab mõõta tonnides.

"Seemnevaru planeerimisel arvestataksegi, et osal puuliikidel, näiteks kuusel, on väga pikad vahed seemneaastatel. Näiteks me planeerime oma kuuseseemne varu selliselt, et umbes kaheksa aasta varu oleks kindlasti olemas," ütles Vares.

Tänavu korjatud männiseeme jõuab istikuna metsa 2025. aastal.

Toimetaja: Marko Tooming

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: