ERR Riias: Läti välispoliitika prioriteet on Ukraina toetamine
Läti välispoliitika arutelul seimis räägiti neljapäeval kõige rohkem Venemaa agressioonist Ukrainas. Läti prioriteet on toetada Ukrainat, teha selleks rahvusvahelist koostööd ja panna Venemaa oma tegude eest vastutama, kinnitas välisminister Edgars Rinkevics.
Välispoliitika üle arutletakse Läti seimis juba tavapäraselt päeval, mil Lätit de jure rahvusvaheliselt tunnustati. See oli 26. jaanuaril 102 aastat tagasi.
"Toetame Ukrainat kõikvõimalikul moel – poliitiliselt, sõjaliselt, majanduslikult, õiguslikult ja ka moraalselt. Töötame Venemaa ja Valgevene suurema rahvusvahelise isoleerituse nimel ning toetame karmimaid sanktsioone. Tihendame koostööd USA, Kanada ja Suurbritanniaga, samuti meie piirkonna partnerite Poola, teiste Balti riikide ja Põhjamaadega," sõnas Rinkevics.
Kui praegu on Läti parlamendis juttu, et Ukraina toetamine peab muutuma kogu ühiskonna asjaks, kogu ühiskonna osaks, siis suures osas Lätis see nii juba ongi. Läti on üks enam Ukrainale annetanud riike. Ja kui vaadata, kui palju vabatahtlike toetusi suunatakse Lätti ja kui palju Ukrainasse, siis väga paljud eelistavad praegu Ukrainat.
Läti sõjaline toetus Ukrainale moodustab protsendi sisemajanduse kogutoodangust ehk 370 miljonit eurot. Kolmapäeval saadeti aga Ukrainasse teele Läti enda ettevõtteis valmistatud varustust ja tehnikat. Läti on viimastel aastatel tähtsaks pidanud oma sõjatööstuse arengut, et kriisiolukorrras hakkama saada. Nüüd on 11 ettevõtet teinud toodangut ka Ukraina jaoks. Väga oodatakse seal maastikusõidukeid ja platvorme ning rattaid, millega rasketes tingimustes liikuda. Kogu Ukrainasse saadetav varustus ja tehnika on tehtud annetuste eest, vaid mõne kuuga koguti ligi pool miljonit eurot.
Et teisi aidata, peab ka ise tugevamaks muutuma. "Majandus tuleb ümber kujundada. Suurelt, kogu ühiskonda hõlmates, et me ekspordiksime enam neid kaupu, millele oleme andnud lisaväärtust. Nii majandus kasvab," ütles Läti peaminister Krišjanis Karinš.
Moskvas ja Riias diplomaatilise esindatuse taset langetades pidas Läti tähtsaks solidaarsust Eestiga.
"Mitte ainult Balti riikide ja Poola vahel, vaid ka Põhjamaadega tuleb koostööd tihendada. Omavaheline suhtlus pole mitte poliitiline soov, vaid täiesti möödapääsmatu vajadus," ütles Läti seimi esimees Edvards Smiltens.
Kaitseteenistuse arutelud Lätis on jõudnud parlamendi komisjonidesse.
Toimetaja: Merili Nael
Allikas: "Aktuaalne kaamera"