Briti maineka RUSI (Royal United Services Institute) mõttekoja analüütik Jack Watling hindas, et kuigi Venemaa poliitiline eliit on Ukraina vastu alustatud sõja vastu väga pessimistlikult meelestatud, siis toetab sõja jätkamist Ukraina vastu piisavalt suur hulk Venemaa elanikest.

Watling rõhutas, et Kremli otsustusprotsessis mängivad olulist rolli Vene avalikkuse meelsuse tuvastamine ning küsitlusuuringute läbiviimine. Näiteks korraldas Vene julgeolekuteenistus FSB enne täieulatuslikku invasiooni Ukraina elanike seas küsitlusuuringuid. Samuti korraldatakse pidevalt Venemaa enda elanike hulgas küsitlusuuringuid.

Jack Watlingu väitel on RUSI saanud ligipääsu mitmetele Kremli tellitud mitteavalike küsitlusuuringute tulemustele. Oma allikate kaitsmise huvides ei maini mõttekoda nende osas detaile.

Opositsioonis on kuni 15 protsenti venelastest, hurraa-patrioote on kuni veerand elanikkonnast

RUSI analüütik Jack Watling tõi esile, et paljude küsitlusuuringute järgi on võimalik jagada Vene elanikkond laias laastus viide kategooriasse: kosmopoliidid, nihilistid, lojalistid, globalistlikud patrioodid ja hurraa-patrioodid.

Kosmopoliidid moodustavad Venemaa elanikkonnast hinnanguliselt 12-15 protsenti ning nad on Kremli suhtes opositsioonis oleva aktiivi tuumik. Sellest grupist veidi alla poole omavad ka isiklikke sidemeid Ukrainaga. Vene valitsuse suhtes kriitilisi, kuid passiivseid nihiliste on veidi üle 10 protsendi elanikkonnast. Seega on Kremli suhtes aktiivselt ja passiivselt kriitilised vaid veerand elanikkonnast.

Ülejäänud kolm ühiskonnagruppi on suuresti Venemaa valitsust toetavad, kuigi erineval määral. Nendest enim tekitavad Kremlile muret hurraa-patrioodid, keda on ligikaudu 20-25 protsenti Vene elanikkonnast. Kuna see segment ühiskonnast on kõige enam end mentaalselt investeerinud sõtta Ukraina vastu, siis on nad ka kõige kriitilisemad Venemaa läbikukkumiste osas.

Kreml jälgib RUSI väitel väga aktiivselt mis tüüpi meediat iga ühiskonnasegment tarbib. RUSI-ga jagatud mitteavalikud küsitlusuuringud, mis korraldati 2022. aasta augustis ja oktoobris, näitavad, et üha enam Vene inimesi väärtustab enda sõnul sõltumatut meediat. Kui aga küsiti täpsemalt, mida mõeldi sõna "sõltumatu" all, siis vastas, et tegemist on meediaallikatega, mis kinnitasid nende olemasolevaid vaateid. Näidetena toodi Kremli kontrollitud telejaamu ja muud riigimeediat, mida nimetati sõltumatuks ja usaldusväärseks.

Mitmete küsitlusuuringute kohaselt on peale Venemaa osalist mobilisatsiooni 2022. aasta sügisel arvestatav osa Vene elanikkonnast Venemaa ja enda isiklike väljavaadete osas üha pessimistlikumalt meelestatud. Kõige negatiivsemalt suhtutaks Vene välispiiri sulgemisse, mille suhtes on negatiivne arvamus kõikides eelpool välja toodud ühiskonna segmentides.

Kreml kasutab tuumasõja retoorikat Vene inimeste sõjahirmu ülal hoidmiseks

Paljude Vene inimeste jaoks on suurim hirm tuumasõda ning küsitlusuuringud on toonud esile, et ollakse valmis toetama meetmeid, mis vähendavad tuumakonflikti tekkimise tõenäosust. Watling rõhutab, et seetõttu on Vene tuumaretoorika suunatud samavõrra siseriiklikuks tarbimiseks elanikkonna hirmutaseme tõstmiseks kui ka välisvastaste heidutamiseks.

Praegu on Vene hurraa-patrioodid sõja kulgemise osas väga kriitiliselt meelestatud, kuid nende kriitika on praegu veel suunatud konkreetsete väejuhtide, mobilisatsiooni korraldamise eest vastutavate ametnike ja isegi kogu ülejäänud ühiskonna suhtumise vastu. Watling rõhutab, et selle ühiskonnagrupi pahameel pole veel olnud suunatud Vene presidendi Vladimir Putini vastu. Otsest Putini kriitikat püüab Kreml ka ära hoida, sest sellisel juhul hakkaks osa Vene eliidist uurima võimalusi kuidas Putinist vabaneda.

Venemaa killustas rahu ajal ühiskonda apaatia tagamiseks

Jack Watling kirjutas, et Kreml kasutas rahu ajal ühiskonna killustamist, et seeläbi poliitilist opositsiooni isoleerida. Seejärel sai opositsionääre maha suruda, mis omakorda õõnestas võimalikku poliitilist mobiliseerumist Kremli võimu vastu. Selle kõige tulemuseks on poliitiliselt apaatne elanikkond.

Kuigi inimeste passiivsuse tagamine kindlustab Kremli režiimi turvalisuse, siis peavad Vene võimud nüüd samaaegselt sundmobiliseerima väkke inimesi, kellel ei tohi samas lasta koonduda iseseisvaks poliitiliseks jõuks. Senikaua kuni Vene režiimi turvalisus on Vene poliitika keskne eesmärk, siis hoitakse Watlingu sõnul ka ühiskond apaatsena.

Küsitlusuuringute kohaselt saab Watlingu sõnul näha, et Venemaa suudab taluda veelgi rohkem sõjalisi kaotusi, kuid Venemaa sõjamajanduse sisseseadmine võib ohustada režiimi püsimist. Lõpetuseks juhib Jack Watling oma essee lõpus tähelepanu, et kui Venemaa tellitud küsitlusuuringud Ukraina kohta osutusid ekslikuks, siis tasub küsida kas sama kehtib ka Kremli tellitud Venemaad puudutavate küsitlusuuringute kohta.