Rootsi valitsus on hiljutiste rünnakute tõttu hakanud muretsema Rootsi politseijõudude suutlikkuse pärast, vahendas SVT. Viimatise vägivallalaine keskmes on pealinn Stockholm.

Rootsi uus justiitsminister Gunnar Strömmer otsustas detsembris, et valitsuse ja politsei esindajad kohtuvad olukorra arutamiseks igal nädalal. Sestsaadik on toimunud Rootsis kuu ajaga 17 plahvatust, kõige hiljutisem neist eelmisel reedel Lääne-Stockholmi eeslinnas. Samuti on toimunud järjest mitu tulistamist eri jõukude vahel.

Kriitikat on saanud ka Rootsi politsei erinumbri 114 14 pikk ooteaeg. Samuti on nii Rootsi meedias kui ka sotsiaalmeedias elav debatt Rootsi politsei suutlikkuse üle tegeleda puhkenud vägivallalainega.

SVT sai ligipääsu mitteavalikele valitsusdokumentidele, kus rõhutatakse valitsuse ootusi politseile jõulisemalt tegutseda vägivalla ohjeldamiseks. Rootsi politsei juhtkond kohtub SVT teatel igal nädalal kas justiits- või siseministriga. Samuti kohtuvad iga päev Stockholmis eri ametid.

Kohtumiste keskmes on kuritegude ennetamine, uute politseinike palkamine ning politsei kehv kättesaadavus tavakodanikele. Politsei juhtkonna teatel on probleemide keskmes ressursside vähesus – nt tekkisid eelmine aasta passide menetlemisega pikad järjekorrad, mistõttu pandi osa personalist selle probleemiga tegelema.

Samuti tõi SVT esile, et arutati ka Rootsi politsei väljakutseid värbamisega. Politsei enda kogutud statistika järgi ei soovi politseijõududest lahkunud inimesed samale tööle naasta.

Rootsi moderaatide erakonda parlamendis esindav Frederik Kärrholm kritiseeris eraldiseisvalt ka Rootsi politsei juhtimiskultuuri, mis tema sõnul on masendav. Kärrholm töötas varem politseinikuna. "Kui erafirmat juhitakse samamoodi nagu [Rootsi] politseid, siis see ettevõte läheks pankrotti," ütles Kärrholm SVT-le. Parlamendiliige nimetas lisaks ka praegust politseijõudude juhtkonda lolliks.

SVT väitel on Rootsi valitsuse uusi nõudeid kritiseerinud sotsiaalmeedias ka riigi politseinikud ise, kelle sõnul keskendutakse nendes liiga palju numbritele, mis parandaks küll statistiliselt pilti, kuid ei lahenda sisuliselt probleemi.

Yle teatas hiljuti, et mõningaid Rootsi vägivaldseid jõuke juhitakse välismaalt. Enamasti kuuluvad jõukudesse teise põlvkonna sisserändajad, kelle jaoks on ahvatlevad narkoäri suured rahavood. Yle allikate sõnul on jõukude liikmete jaoks olulised au ning vaprus, mistõttu on vägivallalainet jõukude vahel raske peatada, kuna jõukudes olevad noored mehed tunnevad, et iga nende jõugu vastu suunatud vägivallaakt nõuab kättemaksuks vastusammu.