Ise ravi eest maksjad annavad suurhaiglate tuludest vaid väikse osa

Põhja-Eesti regionaalhaigla.
Põhja-Eesti regionaalhaigla. Autor/allikas: PERH

Nii Põhja-Eesti regionaalhaigla kui Tartu Ülikooli kliinikumi patsientidest moodustasid mullu ise teenuste eest maksjad vaid paar protsenti. Seejuures on tasuliste vastuvõttude osakaal püsinud kliinikumis viimastel aastatel samal tasemel, regionaalhaiglas aga kasvanud.

Eriarsti juurde soovijad seisavad sageli silmitsi olukorraga, kus saatekirjaga ehk haigekassa hüvitatavat vastuvõttu tuleb oodata mitu kuud, samas kui tasulist teenust saab broneerida märksa lähemasse tulevikku. Siiski näitavad haiglate andmed, et tasulised vastuvõtud ei ole nende jaoks märkimisväärne tuluallikas.

PERH-i teenindusjuht Anneli Habicht ütles ERR-ile, et viimasel kolmel aastal on ise raviteenuse eest maksvate patsientide osakaal kasvanud. Kui 2020. aastal oli neid 1,3 protsenti ja 2021. aastal 1,5 protsenti, siis mullu kasvas nende hulk 2,2 protsendini.

"2022. aastal moodustas patsiendi poolt makstavate eriarstivisiitide tulu 224 000 eurot," lisas ta.

TÜ kliinikumis oli mullu ligi 500 000 ambulatoorset vastuvõttu, üle 18 000 e-konsultatsiooni, õe- või ämmaemanda vastuvõtte üle 132 000 ja hambaravivastuvõtte üle 61 000. Lisaks pöörduti üle 45 000 korra erakorralise meditsiini osakonda.

Kõigi nende teenuste rahalisest mahust moodustas inimeste enda tasutud osa 2,1 protsenti. Kliinikum teenis sellega viis miljonit eurot tulu.

"Võrreldes 2021. aastaga on isemaksjate osakaal sama," märkis kliinikumi pressiesindaja Helen Kaju.

Ta lisas, et kogu tervishoiuteenuste mahu mõttes raviti mullu kliinikumis rohkem patsiente kui kahel eelnenud aastal.

Toimetaja: Karin Koppel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: