Lapsest saati diabeeti põdenud lasnamäelase Jevgeni Zaterini jaoks oli hea uudis, kui haigekassa otsustas mullu hakata kompenseerima mitteinvasiivset glükomeetrit, mis vabastab suhkruhaige vajadusest ise vereanalüüsi võtta. Seade mõõdab näitusid automaatselt ja edastab Bluetoothiga näiteks mobiilile.

Saanud arstilt augusti alguses portsu vastavaid retsepte, seadis mees sammud apteeki Idakeskuses. Punane Apteek ei kuulu ühtegi suurde ketti, vaid on väikefirma diplomeeritud proviisoriga eesotsas. Et sensorite ja saatja eluiga on vastavalt 10 ning 90 päeva ehk neid kulub palju, kirjutas arst patsiendile korraga poole aasta jagu retsepte. Kui 35-aastane mees septembri keskel samasse kohta järgmist retsepti välja ostma läks, tabas teda aga üllatus. 

"Apteek teatas, et kõik retseptid on välja ostetud. Kuna ma teadsin, et ma pole seda teinud ja keegi pole seda minu eest teinud, palusin apteegil välja uurida, kuidas see võimalik on," ütles Zaterin.

Kui Zaterin ka ise patsiendiportaalis retseptide seisu vaatas, pidi ta algul silmi hõõruma. Andmebaas näitas, nagu oleks ta glükoosimõõtmise komplekte Dexcom One ostnud kolm korda augustis, neist kaks ühel päeval. Nii digilugu kui eesti.ee näitasid nagu oleks ta kolme kuuga ostnud kokku kümme karpi.

Välja arvatud üks tehing Lasnamäe Südameapteegis, kus Zaterin päriselt ostmas käis, oli väljaostu kohaks märgitud Idakeskuse Punane Apteek, kus ta küll algul käis, ent midagi ei ostnud. Müüjana oli märgitud proviisor Emma Zaudina, kes on ühtlasi apteeki pidava OÜ Saparal juhataja.

Tegelikult oli samal ajal ametnikeni jõudnud sarnane signaal ka ühelt teiselt patsiendilt.

Nii ravimiamet, mis jälgib ravimite käitlemist ja apteekide tööd kui ka haigekassa, kelle vastutus on raviraha kasutus, tegid omad kontrollid. Haigekassa õigusosakonna juhataja Ergo Pallo sõnul vaatasid nemad, kas arst oli retseptid adekvaatselt kirjutanud, ravimiameti asedirektori Ott Laiuse sõnul kontrollisid nad augusti lõpus kohapeal Punase Apteegi aruandlust ja ravimite käitlemist.

"Kuna antud küsimus, mille peale kaebus tuli, oli selline üksikjuhtum sõna sõna vastu, siis sellega me kohe mingisugust täiendavat tõendust ei leidnud. Küll aga leidsime seal apteegis kohapeal mitmeid erinevaid muid ravimite käitlemisnõuete ja kvaliteedisüsteemi rikkumisi," rääkis Laius, lisades, et need ei olnud siiski ükski selline, mis justkui üksikult võetuna peaksid päädima apteegilt tegevusloa äravõtmisega.

Ehk siis suve lõpus ei taibanud keegi, kuhu – kujundlikult – luukere peidetud on. Kui Zaterin luges sotsiaalmeediast, et ka teistel inimestel on kuuldavasti sarnaseid lugusid ja patsiendi selja taga välja ostetud retseptiravimeid võidakse müüa käest kätte, suundus ta ise Punasesse Apteeki aru pärima.

Salvestatud vestluses möönis juhataja Emma Zaudina, et kasutas Zaterini retsepte, aga vassis, justkui läinuks kaup teistele diabeetikutele.

Sügise jooksul tilkus ravimiametisse veel sarnaseid kaebusi, kusjuures kõik diabeetikutelt. Seepeale hakkas ravimiamet juhtumeid juba süsteemsemalt uurima ja küsis abi haigekassalt. Ilmnes see, et konkreetsest apteegist on retseptide alusel väljastatud justkui umbes kolm korda rohkem diabeediravimeid, kui tegelikult hulgimüüjatelt sinna apteeki on jõudnud.  

Kõik kommenteerijad leiavad, et selline väidetav kuritarvitus on väga üllatav mitmel põhjusel. Kui paberretseptide ajal oli ses mõttes lihtne, et isik, kes esitas retsepti, sai ravimi kätte, siis viimased tosin aastat töötab Eestis digilahendus, mille üle ollakse põhjusega uhked. Samas esineb olukordi, kui ravimi peab välja ostma keegi teine kui patsient ise – näiteks laps vanemale või vastupidi, ehk siis moodsal ajal piisab teoorias isikukoodi teadmisest, et retsept realiseerida, ja ideaalis peaks apteek alati fikseerima väljaostja isiku.

Apteekrite liidu juhataja Kaidi Sarve sõnul minnakse aga mõnikord lihtsamat teed. "Lihtne on ju märkida patsienti ostjaks, tema isikukood juba tuleb seal, märkida, et see on sama ostja. Aga kui tegelikult ei ole?"  

Praegune süsteem on tasakaal mugavuse ja usalduse vahel, kuid Punases Apteegis kasutati seda kardetavasti kurjalt.

"Kuna me teame seda, et väljastati justkui ravimeid retseptide alusel rohkem, kui tegelikult apteeki sisse jõudis, siis me kahtlustame seda, et apteeker sai teada inimese isikukoodi, kes tõenäoliselt oli diabeedihaige, ja kasutas seda isikukoodi selleks, et tema aktiivseid retsepte n-ö realiseerida. Märkis retsepti müüduks, taotles selle jaoks siis haigekassa kompensatsiooni, aga tegelikult ju pakend ei liikunud," selgitas Laius.

Haigekassa õigusosakonna juhataja Ergo Pallo sõnul käib jutt tuhandetest pakkidest, mida justkui müüdi, mille eest haigekassa maksis, kuid mida tegelikult haigekassale praegu teadaolevate andmete alusel apteegist mitte kunagi inimestele ei väljastatud. "Ehk siis müüdi justkui õhku, aga tervisekassale jäeti mulje, et inimesele müüdi retseptiravimeid."

Asi keerleb just haigekassa soodustuse ümber, mis diabeedi puhul on suur, näiteks Zaterinile kirjutatud Dexcom One'i puhul 90 protsenti. Seega, arvestades ka riiklikku piirhinda, oli näiteks ühe septembris sooritatud ostu puhul täishind 79,34, haigekassa osalus 68 eurot ja patsiendi omaosalus 11 eurot ning 34 senti. Ehk siis kahtluse kohaselt müüs apteeker olematut kaupa, et saada seda hüvitist.

Laius ütles, et lõplikud numbrid on praegu kokkulöömisel, aga ravimiametil on alust arvata, et suurusjärk, mille eest väljastati arveid, aga mitte ravimeid, võib jääda kuskile 100 000 euro juurde.

Apteegi juhataja ja kõigi kahtlaste tehingute tegijaks märgitud Emma Zaudina keeldus intervjuust. "Pealtnägija" vahetas temaga korduvalt kirju ja algul väitis daam, et probleeme pole.

"Ainult härra Zaterin pöördus meie poole selgitustega oma kaebuse kohta ja me lahendasime selle probleemi. Patsiendid tulevad meie juurde ja ütlevad, et meil on ravimitele head allahindlused. Patsiendi teadmata me retsepte kasutada ei saa, sest vajalik on ID-kaart," kirjutas Zaudina.

Täiendavas kirjas vihjas Zaudina, et tegu võis olla siiski infotehnoloogilise probleemiga.

Haigekassa tema selgitusi siiski ei usu ja kavatseb sisse anda kuriteoteate, et tagasi saada alusetult välja makstud raha. Tuginedes ka varasematele probleemidele võttis ravimiamet 26. jaanuaril OÜ-lt Saparal apteegi tegevusloa. Otsust on võimalik 30 päeva jooksul vaidlustada.