Riigi õigusabi kehtivad tasud on püsinud muutumatuna alates 2019. aastast. Uute tasumäärade kehtestamisel on justiitsministeerium arvestanud advokatuuri tehtud ettepanekuid ning 2023. aasta eelarves on teenuse osutamiseks ette näinud täiendavalt 1,45 miljonit eurot.

Justiitsminister Lea Danilson-Järg selgitas, et kõikides riigi õigusabi liikides tõusevad pooltunnitasud kuni 30 protsenti. Lisaks sätestatakse tasu kohtumenetluse käigus kriminaaltoimikuga tutvumise eest advokaadile, kes ei ole samas kriminaalasjas varem toimikuga tutvunud, mis on vajalik näiteks kaitsja vahetumisel.

Samuti näeb justiitsministeerium ette tasu kohtulahendi tutvustamise eest alaealisele ja tasu mitme kaitsealuse või esindatava korral. Ka kaitsja või esindaja sõiduki kasutamise kulude hüvitamise summat suurendatakse poole võrra.

1. veebruaril allkirjastatud määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

Ühtlasi analüüsib justiitsministeerium advokatuuri kõrvale täiendavate võimaluste loomist, et katkematu teenus oleks tagatud ka juhul, kui vajadus riigi õigusabi järele peaks ootamatult suurenema või kui on vaja spetsiifiliste oskustega esindajat, näiteks lastega seotud kohtuasjades.

Riigi õigusabi on inimestele õigusteenuse osutamine riigi kulul. Riigi õigusabi seisneb selles, et erinevates menetlusliikides, milles inimene osaleb, esindab ja nõustab teda Eesti Advokatuuri määratud advokaat.

Eesti kodanikul ja Eestis elamisloa alusel viibival inimesel on õigus taotleda riigi õigusabi (sh tõlkeabi) ka tsiviilasja menetlemiseks teise Euroopa Liidu liikmesriigi kohtus, samuti pöördumiseks Euroopa Inimõiguste Kohtusse.

Riigi õigusabi on vajalik selleks, et inimeste õigused ja huvid ei jääks ainuüksi majanduslike piirangute tõttu kaitseta. Riigi õigusabi võidakse määrata kulude hüvitamise kohustuseta, aga võidakse ette näha ka hilisem täieliku või osalise hüvitamise kohustus.