Vägivallalaine riigis on rootslasi pannud rääkima kadunud põlvkonnast

Foto: SCANPIX/TT

Rootsis on jõukudevaheline arveteklaarimine viimasel kuul toonud kaasa erakordse vägivallalaine, milles sageli ka väga noored inimesed, peaaegu et lapsed üksteist tulistavad ning plahvatusi korraldavad. Kiiret lõppu sellel ei paista ja räägitakse lausa kadunud põlvkonnast.

Stockholmi kesklinnast 15 kilomeetri kaugusel asuva Skogase kaubanduskeskuse kõrval põlevad küünlad. Üks viimaseid tulistamisjuhtumeid leidis aset siin Stockholmi äärelinnas, kus suure kaubanduskeskuse sushi-restoranis kaotas elu 15-aastane poiss.

"Me ei tunne end praegu eriti turvaliselt. Pigem tunnen ma kurbust, sest ta oli mulle väga lähedane. Ta oli väga heasüdamlik ja hoolis kõigist. Ta soovis sõpradele parimat ja oli alati rõõmsameelne, temas oli palju armastust," rääkis hukkunu klassikaaslane Emil.

"Ta oli hea inimene, aitas meid isegi koolis. Me ei tea, miks see juhtus. Ma arvan sama, me ei tea, miks see juhtus," ütlesid koolikaaslased Daniil ja Maksim.

Politsei kahtlustab, et seegi tragöödia on seotud vägivallalainega, mis on jõuludest alates üle Rootsi pidevalt tulistamisi ja plahvatusi toonud, ja mitte üksnes äärelinnades, paugud on jõudnud ka nooblisse Södermalmi Stockholmi südames. Selle taga nähakse jõukude võitlust narkoturu pärast. Rootsi Raadios pani viimastest sündmustest dokumentaalprogrammi kokku ajakirjanik Viola Gad.

"See, mida ma avastasin dokumentaalprogrammi tehes ja mis mind kurvastab või ärritab, on see, et need on tegelikult lapsed, need on 15-aastased, kes üksteist tulistavad. Paljud inimesed on pandud vangi ja teised läksid välismaale, nii et paljud jõugujuhid ei ole enam Stockholmis kohal. Nad on kuskil mujal ja nad palkavad lapsi oma musta töö tegemiseks. Ja suur osa konfliktist seisneb kättemaksus," rääkis Gad.

Nii võib öelda, et praegune vägivallapuhang on osalt politseinike eduka töö tagajärg, mitmed endised jõuguliidrid on kinni peetud ja peale tulevad noored. Eelmisel aastal tulistati aga Rootsis surnuks rekordiliselt üle 60 inimese, samas kui teistes Põhjamaades võib selliseid juhtumeid üles lugeda ühe käe sõrmedel. See viitab laiemale probleemile ja üsna laia grupi jaoks Rootsis näib vägivald olevat elustiiliks kujunenud.

Vägivallarattas noored pärinevad sageli ühiskonnas raskustesse jäänud peredest ja sageli on neil sisserände taust, aga mitte ainult.

"Ma ütleksin, et selliseid lapsi on igasuguse taustaga. Enamik neist pärineb Stockholmi äärelinnadest. Mõnel neist on immigratsiooni taust, mõnel on Rootsi päritolu vanemad. Mõnel on neile pühendunud vanemad, mõnel mitte. Ma arvan, et põhiprobleem seisneb selles, et meil on vaja rohkem pingutada, panna rohkem raha ja pühendumist varasesse kooliharidusse," ütles Gad.

Skogase kaubanduskeskuse juures rääkisid inimesed mitmesugustest vajakajäämistest.

"Ma arvan, et nad peavad panema rohkem ressursse politseisse," leidis Simon.

"Nad kasutavad üha nooremaid, kelle kohta vanemad ei tea, kus nad käivad või millega tegelevad. Ma arvan, et me kõik peaksime märkama ja reageerima, kui noor tuleb koju uute riiete, kella või mobiiltelefoniga, ja küsima, kust ta need sai. Tuleb omavahel rääkida," lausus Eva.

"Juba lastena tuleb nende eest korralikult hoolt kanda. Pagulased jõuavad siia üksi, paljud peredena. Nad peavad ühiskonda sulanduma, saama tööd teha, nägema vaeva. Neil ei pruugigi olla aega lastele ja nende kasvatamisele," ütles Ricard.

Ajalehe Aftonbladet poliitikatoimetaja Anders Lindberg tõi välja et kui osal kriminaalidest on sisserände taust, siis on ikkagi tegu juba Rootsi tulnute teise või kolmanda põlvkonnaga. Nad on Rootsis sündinud, kasvanud ja seal hariduse saanud, probleem on üldisem ning praegu aset leidev on Rootsi läbikukkumine.

"Me näeme põlvkonda, kes kasvab üles ja ei näe endal tulevikku. Nende ainsad eeskujud on kriminaalid neis eeslinnades, kus nad elavad. Need eeskujud tuleks asendada teistsugustega, et sul on võimalik leida töö, karjäär ja haridus. Aga see on läbi kukkunud Rootsis. Praegune valitsus rõhutab oma retoorikas veelgi enam repressioone ja veelgi vähem hariduse ja sotsiaalsüsteemi poolt. Mina arvan, et see võib probleemi süvendada," rääkis Lindberg.

"Mõned inimesed ütlevad, et see võib võtta terve põlvkonna, enne kui me sellest vabaneme. See on kurb, aga see on peaaegu nagu kadunud põlvkond," ütles Gad.

Toimetaja: Marko Tooming

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: