Arstiabi andmisel võib patsiente ohjeldada vaid psühhiaatria osakonnas ja kas psühhiaatrite otsusel või kohtu määruse alusel. Ometi tuleb haiglates ette olukordi, kus patsiendid ohustavad ennast või teisi.

Sotsiaalministeeriumi tervisesüsteemi arendamise osakonna nõunik Ulla Raid nentis, et seda on vaja teha aina sagedamini.

"Tervishoius töötajaid napib ja meil paraku ei ole võimalik ühte inimest panna ühe patsiendi voodi kõrvale valvama, et talle oleks kõik ohutu. Meil on vaja kasutada erinevaid meetmeid, aga need peavad olema väga põhjendatud."

Eesti Õdede Liidu presidendi Anneli Kannuse sõnul on tegu väga äärmuslike olukordadega.

"Meie teada ei ole see väga suur probleem tavaosakondades. Õdede liit ei ole küll ekstra küsinud oma liikmete käest, kas see on probleemiks. Siiani pole ka ükski liige meie poole sellise küsimusega või probleemipüstitusega pöördunud."

Põhja-Eesti Regionaalhaigla administratiivdirektor Aivi Karu ütles, et on vaja täpsemaid reegleid. Kui patsient on oma tervisehäire või ravimite tõttu otsusevõimetu ning ohtlik endale või teistele, siis haigla töötajad sekkuvad ka praegu.

Kannuse sõnul on ohjeldamise põhimõtted sarnased nii psühhiaatriahaiglas kui ka teistes meditsiiniasutustes.

"Võibolla pole vaja uut reeglistikku, vaid pigem on vaja vaadata, kas tänane reeglistik psühhiaatriavaldkonnas on piisav. Ja kui on piisav, siis täiendada või loetleda, millistel juhtudel võib või saab kasutada seda sama, mis on kokku lepitud juba mujal tervishoius."

Kuigi sotsiaalministeerium on arutanud ohutusmeetmete rakendamise juhendi üle juba aastast 2018, on Ulla Raidi sõnul jäänud asi kahjuks toppama ja seadusemuudatust sel aastal veel ei tule.

"Me peame lisaks arutama, mis on erinevate instantside ootused, et kas piisab ainult juhendist või on meil tõesti vaja ka seadust muuta, sest tegelikult laiemalt võttes võiks see minna patsiendi ohutuse alla ja selle regulatsiooni alla," sõnas Raid.