Šveits võib Ukrainas toimuva sõja tingitud riigisisese ja rahvusvahelise surve tõttu oma neutraliteedi ümber vaadata, hindas Reuters oma analüüsis.

Šveitsi relvastuse ostjad ei tohi neid relvasüsteeme kolmandatele riikidele edasi anda, mis kahjustab nüüd Šveitsi kaitsetööstust. Šveitsi poliitikud on kolmandatele riikidele sihitud relvaekspordi küsimuses eri meelt.

Paremtsentristliku FDP parlamendisaadik Thierry Burkart ütles Reutersile, et Šveits tahab olla neutraalne, kuid samas püsida läänemaailma osana. Burkart esitas Šveitsi parlamendile ettepaneku, mis lubaks Šveitsi päritolu relvastuse edasiandmise kolmandatele riikidele, millel on Šveitsiga sarnased demokraatlikud väärtused.

Šveitsi diplomaatiline neutraalsus pärineb 1815. aastast ning see kinnitati üle 1907. aastal Haagi konventsioonidega. Neutraliteet on siiani ametlikult Šveitsi diplomaatia nurgakivi. Algse leppe kohaselt peab Šveits kohtlema vaenupooli sõjamaterjali ekspordi mõttes samamoodi. Šveits on seda teinud ning kehtestas relvaembargo nii Venemaa kui ka Ukraina suhtes.

Kolmandad riigid võivad teoreetiliselt paluda Bernilt luba, et saada Šveitsi päritolu relvastust Ukrainale, kuid sellised palved on siiani alati tagasi lükatud. Thierry Burkart kinnitas Reutersile, et Šveits ei peaks vetostama seda, kui teised riigid soovivad Ukrainat aidata. Keeldudes aitamast Ukrainat toetab Šveits hoopis Venemaad, mis ei ole tegelikult Burkarti sõnul neutraalne positsioon.

Ühe hiljutise Sotomo korraldatud küsitlusuuringu kohaselt toetab 55 protsenti Šveitsi valijatest, et Šveits lubaks teistel riikidel eksportida enda Šveitsi päritolu relvastust Ukrainale. Küsitlusuuringute ettevõtte GFS-Bern kaasdirektor Lukas Golder hindas, et kui sama asja oleks päritud enne Venemaa täieulatuslikku invasiooni, siis oleks reeksporti toetanud vaid neljandik Šveitsi elanikest.

Šveitsi vasaktsentristlikud sotsiaaldemokraadid toetavad reekspordi reeglite muutmist, sama toetavad Šveitsi rohelised liberaalid. Samas Šveitsi rohelised on sellele vastu ning parempoolne Šveitsi Rahvapartei (SVP) on antud küsimuse tõttu sisemiselt lõhenenud.

SRF: Šveitsi kaitsetööstus kardab ekspordikeelu tõttu oma tuleviku pärast

Šveitsi masinatööstust esindava Swissmemi peasekretär Matthias Zoller ütles hiljuti Šveitsi SRF-le (Schweizer Radio und Fernsehen), et Šveitsi relvaeksport on hääbumas. Seetõttu tahab Šveitsi kaitsetööstuse sektor, et Šveitsi valitsus lubaks edaspidi neil eksportida relvastust NATO riikidele

SRF tõi esile, et kõik Šveitsi 12 suuremat kaitsetööstuse ettevõtet kinnitasid, et neid ei ole enam kutsutud tegema pakkumisi olukordades, kus neid varem oleks kutsutud. Teise variandina kehtestavad hanget tegevad riigid tingimusi, mida Šveitsi ettevõtted ei suuda täita. "Ma olen seda ise näinud, et nõutakse kirjalikku kinnitust, et konkreetset relvasüsteemi võidakse vajadusel anda kolmandale riigile või et relvatarned tagatakse ka siis, kui riik on sõjalises konfliktis. Mitte ükski Šveitsi ettevõte ei saa enam sellist tagatist anda," kinnitas Matthias Zoller.

Šveitsi valitsus karmistas 2021. aastal Šveitsi sõjamaterjalide seadust (Schweizer Kriegsmaterialgesetz), mille kohaselt keelustati eranditeta relvaeksport riikidele, kus on kas riigisisene või rahvusvaheline sõjaline konflikt. See tähendab sisuliselt, et kui Venemaa peaks ründama NATO kaitseallianssi kuuluvat Lätit, ei tohiks Šveitsi ettevõtted saata relvastust mitte ühelegi NATO riigile.

Šveitsi kaitsetööstus eksportis 2021. aastal Šveitsi valitsuse andmetel 800 miljoni Šveitsi frangi väärtuses relvastust.