Sõja 345. päev: Ukraina kinnitusel suudavad nad Donetskis rinnet hoida

Ukraina väed hoiavad vaatamata Venemaa suurele pealetungile rinnet Donetski oblastis, sealhulgas ka Bahmuti linna, ütles riigi relvajõudude komandör laupäeval.
Oluline 12. veebruaril kell 22.57:
- Reedene rünnak ei jätnud Ukrainat nädalavahetusel elektrita;
- Venemaa võis pealetungis Vuhledarile kaotada terve merejalaväebrigaadi;
- Ukraina teatas Vene üksuste tavapärasest suurematest kaotustest.
Reedene rünnak ei jätnud Ukrainat nädalavahetusel elektrita
Ukraina president Volodõmõr Zelenki tunnustas riigis Venemaa rünnakutes kahjustada saanud elektritootmise taastamisel tehtud tööd, kuid hoiatas rahvast, et energiavaldkonnas võidu kuulutamiseks on veel vara.
Reedel Ukrainat tabanud rünnakus sai taas pihta riigi elektrivõrk. Zelenski sõnul on tehtud selle taastamisel head tööd ning laupäeval ja pühapäeval ei jäänud seetõttu inimesed elektrita.
"Me peame taipama: see ei ole veel otsustav võit energiarindel. Kahjuks võib Venemaalt tulla veel terroristlikke rünnakuid. Energiatarbimisele võivad tulla järgmiste löökide või tarbimise kasvu puhul uued piirangud," ütles ta.
Venemaa võis pealetungis Vuhledarile kaotada terve merejalaväebrigaadi
Venemaa võis pealetungis Vuhledarile kaotada terve 155. merejalaväebrigaadi, kirjutab Politico.
"Suur osa vaenlase vägedest, nende hulgas ka juhid, hävisid Vuhledari ja Mariinka lähistel Donetski oblastis," ütles Ukraina kaitsejõudude kõneisik Oleksii Dmõtraškivskõi Politivole. "Viimase nädala jooksul on vaenlane kaotanud ligiakaudu 130 ühikut varustust, nende seas ka 36 tanki," ütles ta.
Dmõtraškivskõi sõnul kaotasid Vene väed Vuhledari lähedal päevas 150-300 merejalaväelast.
"155. brigaadi on juba tulnud uuesti mehitada kolm korda. Esimest korda peale Irpinit ja Butšat, teist korda peale kaotust Donetski lähistel - nad taastusid. Ja nüüd on kaotatud peaaegu terve brigaad Vuhledari lähistel," ütles Dmõtraškivskõi.
Taktikalised läbikukkumised Vuhledaris on nõrgestanud Kremli-meeleste usku, et Moskva suudab alustada otsustava rünnakuga. Sõjaväelist juhtimist kritiseerivad ka Venemaad toetavad blogijad, kelle hinnangul korratakse juba tehtud vigu.
Ukraina sõdurid alustavad järgmisel nädalal Saksamaal Leopard 2 tankide väljaõppega
Saksa relvajõud alustavad tuleval nädalal Ukraina sõdurite koolitamist Leopard 2 tankide kasutamiseks, kirjutas Spiegel.
Esimesed Ukraina sõdurid on juba jõudnud Saksamaale. Väljaõpe toimub kiirkorras ja sõdurid peaksid omandama Leopard 2 tankide opereerimise oskuse kuue kuni kaheksa nädalaga.
Eelmisel nädalal alustasid Ukraina sõdurid Suurbritannias Challenger 2 tankide väljaõpet.
Zalužnõi: Ukraina suudab rinnet hoida
Ukraina väed hoiavad vaatamata Venemaa suurele pealetungile rinnet Donetski oblastis, sealhulgas ka Bahmuti linna, ütles riigi relvajõudude komandör laupäeval.
Kindral Valeri Zalužnõi sõnul korraldab Venemaa Ukraina kaguosas asuvas Donetski oblastis, mida Moskva on püüdnud sõja algusest alates oma täieliku kontrolli alla saada, umbes 50 rünnakut päevas.
"Ägedad võitlused jätkuvad Vuhledari ja Mariinka piirkonnas," ütles Zalužnõi sotsiaalmeediakanalis Telegrami edastatud sõnumis pärast kõnet USA relvajõudude komandöri, kindrali Mark Milleyga.
Tema sõnul hoiab Ukraina "usaldusväärset kaitset" ning mõnes lõigus on tema üksustel õnnestunud ka varem kaotatud positsioonid tagasi võita, kuid ta ei täpsustanud, kus täpsemalt. Zalužnõi lisas, et Ukraina hoiab endiselt Bahmuti linna, püüdes sellega linna lähistel olevat rindejoont stabiliseerida.
Reedel teatas Ühendkuningriik, et Vene väed saavutasid edu Bahmutist põhja pool, kuid neil on raskem rünnata Vuhledari, mis asub sellest umbes 150 kilomeetrit lõuna pool.
Ukraina sõjandusanalüütik Oleh Ždanov teatas, et vaatamata Venemaa survele peaaegu mahajäetud ja hävinud väikelinnas Mariinkas, mis on aasta tagasi alanud laiemast lahingutegevusest saadik rindelinn olnud, suutsid Ukraina väed oma positsioone hoida. "Kesklinnas käivad võitlused, kuid viimase 24 tunni jooksul pole muudatusi toimunud," ütles Ždanov sotsiaalmeediavideos.
Venemaa Wagneri palgasõdurite rühmituse juht Jevgeni Prigožin ütles laupäeval, et tema väed seisavad Bahmuti ümbruses silmitsi Ukraina kaitsjate ägeda vastupanuga.
Prigožini sõnul võib Venemaal kuluda Donetski ja Luhanski oblasti enda kontrolli alla võtmiseks kaks aastat. Moskva kuulutas eelmisel aastal mõlemad Venemaa osaks, mida valdav osa riike pole tunnustanud.
Prigožin teatas küla vallutamisest Bahmutist põhjas
Vene palgasõdurite rühmituse Wagner juht Jevgeni Prigožin teatas pühapäeval väikese küla vallutamisest Bahmutist põhjas.
"Täna võtsid Wagneri rünnakuüksused oma kontrolli alla Krasna Hora küla," teatas Prigožin sotsiaalmeedia kanalis Telegram tehtud audiopöördumises. Ta avaldas samas ka lühikese video, kus on näha tema üksuse võitlejaid küla nimesildi juures.
Uudisteagentuur Reuters tõdeb, et ei saa Prigožini väidet sõltumatutest allikatest kontrollida.
Venemaa on püüdnud Bahmuti linna vallutada suvest saadik ning teeb nüüd jõupingutusi, et see põhjast ja lõunast ümber haarata.
Enne sõda elas Krasna Hora külas 600 inimest.
Kremlimeelsele lehele ilmusid sõjavastased artiklid
Kremlimeelse ajalehe Komsomolskaja Pravda veebilehele ilmusid laupäeval lühiajaliselt kümme artiklit, mis vastustasid Venemaa agressiooni Ukrainas.
Veebi jõudsid pealkirjad: "Krimm on Ukraina. Venemaa peab poolsaare tagastama", "Venemaa on langenud Putini režiimi okupatsiooni ohvriks", "Vene Föderatsioon on Butšas, Izjumis ja Hostomelis toime pannud kuritegusid", "Kremli režiim lasi vangid koos relvadega vabadusse", "Rahu ei saa tulla Putini tõttu: Zelenski keelas otseläbirääkimised Putiniga", "Navalnõi piinamine: kuidas Venemaa vanglates koheldakse poliitvange".
Vähemalt osa artikleid algasid teatega: "Materjal ei ole kooskõlastatud Komsomolskaja Pravda toimetusega, aga see on mõeldud Kremli režiimi ja selle eesotsas oleva verise diktaatori Putini ning tema tema küünikutest varaste jõugu valede paljastamiseks, kes viivad ellu Ukraina rahumeelse rahva genotsiidi."
Artiklid eemaldati lehe veebiküljelt kümne minuti jooksul, aga opositsioonilised väljaanded nagu näiteks Meduza, suutsid selle siiski registreerida.
Vangistatud opositsiooniliidri Aleksei Navalnõi meeskond teatas, et need pani üles Navalnõi toetaja. See oli lehe uudistetoimetaja Vladimir Romanenko, kes ütles, et on sõja vastu ja soovis sellega ära märkida täiemahulise agressiooni alguse esimese aastapäeva.
Romamenko sõnul läks ta lehte tööle soovist raha teenida ning tema aktsioon on mõeldud lepituseks.
"Ma palun Ukraina elanikelt vabandust, et olen kõiges selles osalenud. Minu väljaastumine peab näitama, et ka propagandistide seas on inimesed, kes võitlevad vastu. Ma eeldan, et teiste Kremli-meelsete väljaannete töötajad märkasid mu tegu," kirjutas Romanenko.
Briti leht: Lääs kaalub sõjatehaste ehitamist Ukrainasse
Ühendkuningriigi kaitsetööstuse kõrged esindajad arutavad Kiievis plaane hakata Ukrainas tootma relvastust ja sõjatehnikat, teatas ajaleht The Telegraph pühapäeval viitega anonüümsetele allikatele.
Briti kaitsetööstus otsib võimalusi ühisettevõtete loomiseks, et hakata Ukrainas litsentside alusel tootma relvi ja militaarsõidukeid. Lehe teatel peavad ka teiste lääneriikide kaitse-ettevõtted Ukrainaga läbirääkimisi, ning Briti sõjatööstused on mures, et Prantsuse või Saksa konkurendid võivad nad kõrvale tõrjuda.
"Käib võistlus, et saada Suurbritannia järjekorras esimeseks," ütles üks Briti kaitsetööstuse esindaja The Telegraphile. "See algas pärast seda, kui [Briti peaminister] Rishi Sunak avas ukse hävitajate andmiseks Ukrainale vastuseks Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski palvele, kui ta eelmisel nädalal ootamatult Kiievit külastas," kirjutas leht.
Artiklis öeldakse, et ühisettevõtete käivitamine lubaks Ukrainal vabaneda sõltuvusest lääneriikide relvatarnetest. Ehkki Lääs on andnud Ukrainale miljardite eest relvastust, on sellest Venemaa agressiooni tõrjumisel endiselt puudus. Leht toob ka välja, et lääneriikide enda laod hakkavad seetõttu tühjenema ning Lääs ei suuda piisavalt kiiresti oma tootmist käima saada.
The Telegraph märkis, et Briti peaministri kantselei ega kaitseministeerium ei kommenteerinud teemat, märkides, et see on ettevõtete enda asi.
Briti luure: Venemaal suurimad kaotused pärast sõja algust
Viimase kahe nädala jooksul on Vene relvajõud kandnud suurimaid kaotusi pärast sõja avanädalat mullu veebruari lõpus, ütles Briti sõjaväeluure pühapäeval avaldatud lühiülevaates.

Ehkki Ukraina kaitsejõudude peastaabi igapäevaselt avaldatavate Vene kaotuste tõepärasust ei ole võimalik kontrollida, on nendes avalduv suundumus ilmselt täpne, tõdes Briti sõjaväeluure. Viimase seitsme päeva Vene inimkaotuste keskmine on 824 päevas, mis on neli korda kõrgem kui see oli eelmise aasta juunis-juulis. Tõenäoliselt kurnavad lahingud tõsiselt ka Ukraina üksusi.
Latest Defence Intelligence update on the situation in Ukraine - 12 February 2023
— Ministry of Defence (@DefenceHQ) February 12, 2023
Find out more about the UK government's response: https://t.co/is1JQ7T8pE
#StandWithUkraine pic.twitter.com/4Fz8VPKU7g
Vene üksuste kaotuste kasvu tingivad tõenäoliselt mitu tegurit koos – rindele saadetud sõjaväelaste nõrk väljaõpe, juhtimisvead ja ressursipuudus, mis tuleb hästi välja lahingutes Bahmuti ja Vuhledari juures.
Saksa siseminister soovib Ukraina põgenike võrdsemat jaotamist
Euroopa Liit peaks tegelema sellega, et Ukraina sõjapõgenikud jaguneksid võrdsemalt liikmesriikide vahel, ütles Saksamaa siseminister.
"Eriti peaks saama kergendust meie Ida-Euroopa naabrid. Poola on juba vastu võtnud 1,5 miljonit ukrainlast, aga Hispaania 160 000. Nii ei saa jääda," rääkis siseminister Nancy Faeser.
Tema sõnul võiksid teised riigid teha rohkem, et vähendada Ukraina naaberriikide koormat, kes on võtnud vastu kümneid tuhandeid Ukrainast saabunud sõjapõgenikke, vahendas Jevopeiskaja Pravda Saksa ajalehte Bild am Sonntag.
Ukraina teatas Vene üksuste suurtest kaotustest
Ukraina kaitsejõudude peastaap avaldas pühapäeval tavapärase hinnangu Venemaa senistele kaotustele sõjas alates selle algusest 24. veebruaril. Selle kohaselt kaotas Venemaa ööpäevaga umbes 900 sõdurit ning rohkem kui kümme tanki, soomukit, suurtükisüsteemi ja drooni.
- elavjõud umbes 137 780 (võrdlus eelmise päevaga + 900);
- tankid 3280 (+13);
- jalaväe lahingumasinad 6488 (+14);
- lennukid 296 (+1);
- kopterid 286 (+0);
- suurtükisüsteemid 2287 (+17);
- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 465 (+2)
- õhutõrjesüsteemid 234 (+0);
- operatiivtaktikalised droonid 2007 (+10)
- tiibraketid 857 (+0);
- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 5148 (+14);
- laevad / paadid 18 (+0);
- eritehnika 215 (+1).
Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda.
Toimetaja: Mait Ots
Allikas: Reuters, Interfax, Yle.fi, Ukrainska Pravda