Järvan kirjutas vastuses kaubandus-tööstuskojale ja tööandjate keskliidule, et ei ole ette näha, et Euroopa pöörduks tagasi Venemaa odavamate energiakandjate kasutamise poole.

"Pikemas ettevaates aitab riigi majandusarengule ning ettevõtete konkurentsivõimele toetustest ja subsiidiumitest rohkem kaasa majanduse kiire kohanemine uue olukorraga. Turuhinna poolt antav signaal motiveerib kõige paremini energiasäästu ning elektritarbimise juhtimist, mis on energiasüsteemi optimaalseks toimimiseks vajalik."

Järvan väitis, et elektritarbimise osatähtsus on ettevõtte kogukuludes enamiku majandusharude puhul siiski üsna väike ja valdavat ohtu ettevõtete maksejõulisusele elektrituru hinnaliikumistest ei tulene.

"Tuginedes statistikaameti andmetele 2021. aastast võib öelda, et 2021. aastal jäi ca 90 protsendil ettevõtetest elektrikulude osakaal ettevõtte kogukuludest väiksemaks kolmest protsendist, sealjuures ca 70 protsendi ettevõtete puhul oli elektrikulude osakaal ettevõtte kogukuludest väiksem kui üks protsent."

Järvan tunnistas, et mõned majandusharud on energiamahukamad ning et ka ühe ja sama majandusharu ettevõtete hulgas võib olla väga suuri erinevusi.

"Seega on kindlasti ettevõtteid, kelle jaoks on kõrge elektrihind väga muret tekitav, aga tegemist ei ole üleüldise probleemiga, mida peaks lahendama laiaulatuslike toetustega. Nende ettevõtete osakaal kogumajanduse müügikäibest, kus elektrienergia kulud ületasid viis protsenti kogukuludest, jääb väiksemaks kolmest protsendist."

Järvani sõnul ei vasta tõele väide, et riigil on piisavalt vaba raha ettevõtete
abistamiseks, sest riigieelarve on koostatud väga suure defitsiidiga ning seda maksutulude kasvu tingimustes.

Kui laiendada universaalteenust ning vabastada ettevõtted võrgutasudest ja
taastuvenergia tasust, siis väheneb Järvani hinnangul Eesti Energia dividendivõime ning võib tekkida hoopis vajadus ettevõttesse kapitali juurde lisada.

"Lisaks tuleb arvestada, et senine universaalteenus tugineb Enefit Poweri juhitavatel tootmisvõimsustel. Laiendades universaalteenust kõigile tarbijatele, ei oleks Enefit Poweril võimalik sellises mahus elektrit toota. Puudujääv elekter tuleks turult börsihinnaga osta ning see tekitaks Enefit Powerile ülisuure majandusliku kahju."

Minister Järvan resümeeris oma vastuse ettevõtlusorganisatsioonidele tõdemusega, et hetkeseisuga täiendavaid mehhanisme elektrihinna kompenseerimiseks ettevõtjatele kavandamisel ei ole.

Ettevõtjate ettepanekud 

Kaubandus-tööstuskoda ja tööandjate keskliit koos 19 ettevõtlusorganisatsiooniga pöördusid valitsuse poole ettepanekuga luua ajutised toetusmeetmed Eesti ettevõtetele kõrge elektrihinna hüvitamiseks.

"Kui teised riigid otsivad võimalusi oma ettevõtete toetamiseks, siis Eesti äritarbijaid ootab lisaks abi puudumisele 1. jaanuarist ees võrgutasu tõus 13 protsenti ja taastuvenergiatasu kerkimine 10 protsenti. Silmakirjalik on ka valitsuse retoorika, et ettevõtjad peavad ise hakkama saama turutõrkest tingitud kriisiga, aga näiteks kodumajapidamisi, omavalitsusi ja sihtasutusi toetatakse," kirjutati pöördumises, mille saatsid valitsusele Mait Palts ja Arto Aas.

Nad tegid valitsusele neli ettepanekut:

(1) vabastada ettevõtjad ajutiselt elektri võrgutasu maksmisest;

(2) vabastada ettevõtted taastuvenergia tasust;

(3) hüvitada ka ettevõtetele osa hinnalage ületavast elektrihinnast;

(4) laiendada universaalteenust kõigile ettevõtetele.