Kaasik rääkis ERR-ile, et Eesti Gaasi põhituruks olevas Soomes ja Baltikumis oli eelmisel aastal gaasiga hästi Leedus, kus on LNG-terminal, kuid pigem kehvasti Soomes, Eestis ja Lätis. Eesti Gaasil õnnestus siiski LNG-d kätte saada ja nad said Soome ja Baltikumi turul endale kliente juurde.

"Soomes on sealsel peamisel müüjal olnud üsna keeruline gaasi kätte saada, nendel on päris raskelt läinud Vene gaasilt ümberlülitumine. Läti ettevõtetel on ka olnud suhteliselt raske eelmisel aastal, see on andnud meile täiendavad võimalused," lausus ta.

Kaasik meenutas, et kui sõda eelmisel aastal algas, oli ebakindlust ja teadmatust, kuhu kõik tüürib, palju.

"Kindlasti oli kõhklusi ja kahtlusi, kui kiiresti me suudame ennast ümber lülitada, eriti sellepärast, et pead saama terminali ligipääsud ja seda ei ole lihtne saada. Aga ju me jõudsime teha õigeid otsuseid piisavalt kiiresti, et olla mõnest teisest sammuke ees. See aitas kõvasti, et saime juba suveks LNG-põhiseid tarneid ja sügiseks päris oma suured kargod ka," selgitas ta. "See aitas ikka hästi palju, ei pidanud ikka nii palju jalga väristama suvest alates."

Kui uus LNG-terminal ei oleks Soomes Inkoos, vaid Paldiskis, oleks see Eesti Gaasi ärile Kaasiku hinnangul veidi parem, sest Balticconnectori toruühenduse võimalikud hooldused ja katkestused ning toru mahupiirangud mõjutaksid meid vähem. Näiteks eeloleval suvel on Balticconnector üle kuu aja suletud ehk gaas saab Soomest Eesti poole liikuda väga piiratud mahus.

Hirm jääolude ees paneb Inkood vältima

"Teine teema on jää, eks näis, kuidas hakkab see eeloleval talvel Inkoo terminali mõjutama. Praegu näeme seda, et esimeses kvartalis on lihtsalt püütud vältida Inkood, et selle probleemiga mitte kokku puutuda, aga selge on, et seda jääd saab olema rohkem. Kas nii palju rohkem, et see oluliselt segab seda äri, saame järgmisel talvel näha," tõdes Eesti Gaasi juht.

Ettevõte hakkab Inkoost gaasi tooma teises kvartalis: sealt tuuakse seitse teravatt-tundi ja lisaks tuleb Klaipedast tänavu veel kaks teravatt-tundi, üks teravatt-tund on sealt juba sel aastal toodud. Kaasiku sõnul pole välistatud, et aasta jooksul gaasi veelgi juurde tuuakse, mõistlik maht on keskmiselt üks kargo kuus.

"Seda on küll väga palju rohkem kui Eesti klientide tarbimine, aga me müüme gaasi erinevatel turgudel. Meile on mahu mõttes see paras ja peame arvestama nüüdsete uute oludega ehk sellega, et gaas tuleb LNG-na ja suurte partiidena, mitte otse torust. See eeldab ka suuremate mahtude liigutamist, et seda saaks teha efektiivselt," lausus ta.

Praegused prognoosid näitavad, et vähemalt sügiseni püsib gaasi hind umbes 50 euro juures megavatt-tunnist. Riskina, mis võib hinna taas ülespoole kerida, nimetas Kaasik seda, kui midagi juhtuks globaalsel LNG-turul, kuid tõenäosus selleks pole suur.

Kaasik selgitas, et erinevalt Vene gaasi juhtumist eelmisel aastal, kus oli üks muresid tekitav müüja, on LNG müüjaid, laevu ja tehaseid palju ning ehkki iga üksiktehas natuke olukorda mõjutab, siis mitte katastroofilisel määral. Samuti võivad gaasi hinda mõjutada tarneprobleemid ja see, kui mingil põhjusel peaksid konkureerivad kütused, eelkõige nafta väga palju kallinema.

"Mõned siin ütlevad, et nafta hind võib tõusma hakata, aga ma olen natuke skeptiline või ütleme siis, et optimistlikum. Ei tea, kas ta ikka peaks hüppama üles," sõnas gaasiettevõtte juht.

Kui gaasi hind püsib praegusel tasemel 50 euro juures megavatt-tunni eest, jääb hind kliendile umbes 0,8 euro juurde kuupmeetrist ja võib kukkuda isegi 0,7 euroni.

Vene gaas liigub jätkuvalt Euroopasse

Kaasiku sõnul võtavad mõned Euroopa terminalid Vene LNG-laevu jätkuvalt vastu ja sealt tuleb gaasi täiesti arvestatavas koguses. Mõned riigid võtavad seda vastu või laetakse seda ümber ja saadetakse mujale edasi.

Eesti Gaas on seadnud LNG-d hankides tingimuse, et see ei tohi olla Venemaalt pärit – seni on kõik partiid tulnud Norrast või Ameerikast –, aga lisaks ei aktsepteeri ettevõte ümber laetud kargosid, kus tegelikku päritolu ei ole võimalik üheselt kindlaks teha.

Kui Vene LNG Euroopa turult täielikult kaoks, ei tekitaks see Kaasiku hinnangul enam süsteemset gaasidefitsiiti. Küll aga võib see hindu veidi tõsta. Samas ei usu ta, et pärast eelmise suve kõrgeid energia hindu Euroopas enam Vene gaasi sanktsioneerima tahetaks hakata.

"Praegu pigem nauditakse seda seisu, nagu see sõltumatus Vene gaasist, mis on saavutatud, Vene energiast laiemalt. Pigem vist rõõmustatakse selle vähese üle, mis sealt tuleb, et see hoiab hinna madalamana, teades muidugi, et sellel on ka teine hind. Aga kogu energiaturg on globaalne. Lõppude lõpuks, kui Euroopa Vene LNG-laeva vastu ei võta, siis sõidab see küll natuke pikemat teed mööda, aga sõidab Hiinasse ja Hiinasse minema pidanud Ameerika laev sõidab Euroopasse. See on natukene suletud süsteem," tõdes Kaasik.

Kui suureks kujunes mullu Eesti Gaasi müügikäive ja kasum, ettevõte veel ei avalda, kuna finantsnäitajate kokkupanek alles käib.