Saaremaal pakkus päike ja kohati seitse soojakraadi teisipäeval võimalust juba kevadisi toiminguid teha. Võhma küla elanik Ago Lepp otsis välja aasta tagasi panipaika pandud vahtramahla tila ja läks katsetama, kas vaher tänavu veebruari keskel juba jookseb.

"See, jah, jookseb ja lodiseb," ütles Lepp. "Keegi on suhkrut sisse pannud puule. Nii et päris vesi ei ole ja asi oli õige, et me panime," tõdes Lepp värsket vahtramahla maitstes.

"Ma ikka võtan siit joogi jaoks kindlasti, aga hapnema ma ei ole enam pannud, seda tegu ma ei ole teinud enam. Aga joome küll mammaga. Lapsed käivad maal ja joovad," rääkis Lepp.

Tartu botaanikaaias leiab esimesi varakevadisi õisi

Kevadiselt soe päike säras ka Tartus ja Tartu Ülikooli botaanikaaiast võib otsida esimesi värvilisi varakevadisi õisi.

"Meil on kevad juba täitsa äratuntav. Esimesed kevadised õitsejad on oma ninakesed lume alt välja pistnud. Lumekupud õitsevad, lumeroosid õitsevad, nõiapuul on esimesed õied. Ja isegi meie Eesti kohalik näsiniin on kohe varsti oma õiekesi lahti ajamas. Nii et Tartus on praegu veebruar nagu märts," rääkis botaanikaaia aednik Kristine Fenske.

Kes botaanikaaeda ei jõua, võib kevadet märgata juba nii metsa ääres pajuurbi vaadates või otsida koduaiast lumikellukesi. Botaanikaaia kurruline lumikelluke on nina tasapisi välja pistmas. Ka transilvaania sinilill on kasvama hakanud.

"Temal ongi õige aeg enam-vähem märtsikuus, varem kui meie enda sinilill. Meie harilikul sinilillel läheb veel aega. Ehk märtsikuus tulevad ninad ka välja," ütles Fenske.

Kui ka uuesti lumi peale sajab, ei juhtu Fenske sõnul kevadlilledega midagi. "Kui tuleb väike lumi peale, siis nad lihtsalt ootavad selle kerge lumekatte all. Kui lund ei tule, siis nad ka ootavad soojemaid päevi. Nad lihtsalt peatavad oma arengu ja kui soojemaks läheb, siis kasvavad ja õitsevad edasi," selgitas Fenske.