Aasta varem oli samal ajal puudujääk 2,4 protsenti SKP-st. Rahandusministeeriumi teatel on parema seisu üheks põhjuseks kiirest hinnatõusust tingitud hea maksulaekumine, samuti jäid oodatust väiksemaks lisaeelarve kulutused.

Keskvalitsuse eelarvepuudujääk oli aasta lõpus 527 miljonit eurot ehk 259 miljonit vähem kui aasta varem.

Oodatust enam laekus ka füüsilise isiku tulumaksu ning mittemaksulisi tulusid. Suur laekumine tuleb nii üldise palgafondi kasvust kui ka teisest pensionisambast lahkujate makstud tulumaksust, mida oli mullu küll vähem kui aasta eest.  

Käibemaksu laekus 15 protsenti enam kui aasta varem, kuid selle kasvutempo on aeglustumas. Mittemaksulistest tuludest kasvas 28 protsenti kaupade ja teenuste müük, 48 protsenti keskkonnatasud ja muud tulud ning 91 protsenti finantstulud.

Haigekassa eelarveülejääk kasvas 158 miljoni euroni, seda peamiselt tulenevalt sotsiaalmaksu laekumise taastumisest ja keskvalitsuse rahalisest toest. Haigekassa kulupool on püsinud täpselt eelarve piires.

Töötukassa eelarve oli aasta lõpul 25 miljoni euroga ülejäägis, mis on 39 miljoni euro võrra parem seis, kui aasta varem. Viimati oli töötukassa jooksvas ülejäägis 2019. aastal.

Kohalike omavalitsuste eelarvepuudujääk oli 2022. aasta lõpus 94 miljonit eurot, mis 13 miljonit eurot parem tulemus kui aasta varem. Detsembris omavalitsuste eelarvepositsioon halvenes, seda suurenenud kulusurve ning prognoositust väiksema füüsilise isiku tulumaksu laekumise tõttu.

Riigieelarve kogukulu toetuste languse tõttu detsembris vähenes

Riigieelarveliste asutuste kogukulu vähenes detsembris eelneva aasta võrreldes 143,1 miljonit eurot ehk 8,1 protsenti ning kogukulude maht oli 1,6 miljardit eurot.

2022. aastal suurenesid kulud kokku eelneva aastaga võrreldes 1,1 miljardit eurot ehk aastaga 8,4 protsenti. Kasvust ligikaudu pool põhjustas edasiantavate maksutulude suurenemine, veidi üle veerandi, tööjõu- ja majandamiskulude ning 15 protsenti antud toetuste suurenemine.

Majandamiskulud kasvasid detsembris aastavõrdluses 29,1 protsenti ehk 43 miljoni euro võrra. Majandamiskuludest kasvasid detsembris enim kulutused laskemoona, rakettide ja relvastuse soetamiseks, mistõttu suurenes kulu aastaga 58,7 miljonit eurot. Majandamiskuludest kasvasid detsembris riigieelarveliste asutuste ruumide ja rajatiste elektri-, kütte- ning soojusenergiakulud 0,9 miljoni euro võrra.

Tööjõukulud kasvasid detsembris võrreldes eelneva aasta sama ajaga 11,6 miljoni euro võrra, ehk 10,4 protsenti. Aastaga kasvasid tööjõukulud 105,5 miljonit eurot, ehk 10 protsenti.

Investeeringud vähenesid detsembris võrreldes eelneva aasta sama ajaga 4,4 protsenti ehk 5,2 miljoni euro võrra. Aasta jooksul tehtud investeeringute kasv detsembri lõpuks on olnud oluliselt aeglasem kui eelneval aastal samal ajal, aeglustudes 15,1 protsendilt 5,4 protsendile.