Pea aasta pärast Ukraina sõja algust kogunevad julgeolekupoliitika eksperdid üle maailma, et arutada, kuidas edasi. Eelmistel aastal toimus see konverents sõja eelõhtul ning kõik juba aimasid eesseisvat õudust.

Kuigi olemuselt on tegu aruteluklubiga, nõuab seekordne konverents lääne liidritelt mingile konsensusele jõudmist. Vastasel juhul raiskavad USA asepresident Kamala Harris, Ühendkuningriigi peaminister Rishi Sunak, Prantsusmaa president Emmanuel Macron ja teised VIP-id lihtsalt üksteise aega.

Münchenil on Ukraina sõja seisukohalt eriline roll, sest just 2007. aastal pidas Venemaa president Vladimir Putin siin ajaloolise kõne. Seal laotas ta kuulajate ette üsna selgelt oma ambitsiooni tulevikuks, millest tagantjärgi võib paljutki välja lugeda.

Mõnes mõttes väljendab see ka mitmekesisust, mida Münchenis kohata on saanud. Lisaks Lääne tipp-poliitikutele on sõna saanud ka Venemaa ja Hiina juhid, kelle nägemus asjadest on sootuks teistsugune.

Sel aastal aga Venemaa välisministrit Sergei Lavrovi ja ka Iraani juhte konverentsile enam ei lubata. See on tekitanud ka hirmusid, et varsti võibki München muutuda Lääne kõlakambriks, kus kiidetakse üksteisele teooriatele lihtsalt takka.

Konverents on ka julgeolekueliidi kahepoolsete kohtumiste paigaks. Näiteks Hiina ja USA välisministrid, vastavalt Wang Yi ja Anthony Blinken üritavad kohtumisel usaldust taastada. See sai löögi eelmisel nädalal, mil Hiina luureõhupall üle Ühendriikide hõljus ja lõpuks USA hävitajate poolt alla tulistati. Kohtuvad Blinken ja Yi kindlasti, kas usaldus taastatakse on teine küsimus.

Sel korral on aga Münchenisse saabumine märkimisväärselt pingelisem kui varasemalt, sest kolmapäeval tabas lennufirma Lufthansa IT-süsteeme rike, mis jättis ära mitmed lennud.

Reedel protestivad aga Müncheni, Frankfurti ja Hamburgi lennujamaa ametiühingud. See tähendab, et Müncheni lennujaam on keskkööst kuni homme kella üheni öösel sisuliselt suletud.