Õiguskantsler Ülle Madise pöördus tänavu jaanuaris Eesti Pangaliidu poole, tuues välja, et talle on laekunud palju kaebusi pangakontode sulgemise kohta. Tema hinnangul viitab see probleemile põhiliste makseteenuste kättesaadavuses, mis on vastuolus inimese põhiõigustega.

Ehkki õiguskantsleri büroo ei öelnud, kui palju selliseid kaebusi on tulnud, tõdes kantsleri ettevõtluskeskkonna osakonna nõunik Karolin Soo, et neid on piisavalt tunnistamaks probleemi ulatust.

Eesti Panga andmetel suleti 2020. aastal 57 000 erakontot, 2021. aastal aga üle 130 000 arveldusarve.

Eesti Pank nimetas neli peamist põhjust, miks inimeste kontod suletakse. Enamasti sulgevad inimesed oma konto ise, kuna nad ei kasuta seda või vahetavad panka. Lisaks kliendi enda soovile võib pank konto sulgeda, kui isik ei ole seda kasutanud üle kahe aasta või tal puudub side Eestiga. Ja kõige hirmutavam põhjus on see, et klient ei vasta panga riskiprofiilile. Pangad ise viitavad terrorismi- ja rahapesuvastase võitluse seadusandlusele.

"Praegu on paraku seadusandluses selline olukord, et rahapesu tõkestamiseks on lubatud isiku pangakonto ilma selgitusteta sulgeda," ütles ka Soo.

"Meie jaoks on väga oluline, et meie kliendid ei kasutaks panka illegaalseks tegevuseks. See tähendab näiteks, et kuritegeliku tegevusega saadud raha ülekandmine panga kaudu on kindlasti punane joon, see ei ole meile vastuvõetav. Kui nad üritavad meie panka kuritegeliku raha hankimiseks kasutada, on selge, et pank ei soovi sellise kliendiga suhet omada," ütles Swedbanki finantsturvalisuse juht Raul Vahtra.

Samas selgus õiguskantslerile saabunud kaebustest, et inimesed ei saa aru, miks nende konto suleti, ja pangad ei anna neile selgitusi. Õiguskantsleri kantselei töötajate hinnangul ei piisa sellest, kui selgitusse kirjutada, et konto suleti terrorismi- ja rahapesuvastase võitluse seaduse alusel.

"Tõepoolest, praegu ei nõuta pankadelt mõjuvate põhjenduste esitamist. Kuna uurimine peab olema osaliselt salajane, siis võib rahapesukahtluse põhjendus tekitada vandenõuteooriaid. Seetõttu ei ole võimalik inimestele otseselt selgitada, et teid kahtlustatakse rahapesus. Teisalt peaks olema selgitus konkreetse konto sulgemise põhjuse kohta, et inimesel oleks võimalus selline otsus vaidlustada," selgitas Soo.

"Insight" tõi näitena 27-aastase tallinlase Andrei juhtumi, kes on viis aastat tegutsenud krüptovaluutade valdkonnas ning kelle konto ootamatult suleti. Mees, kelle sõnul oli tema tehingute aastakäive paarkümmend tuhat eurot, kaotas ligipääsu oma rahale ning võimaluse tasuda igapäevaseid arveid.

Kohtus vaidlustada sõnastust "Konto suletakse vastavalt rahvusvahelistele rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise meetmetele" on praktiliselt võimatu, sest konkreetse isiku vastu konkreetseid nõudeid ei ole. Seetõttu üritab Andrei kohtu kaudu pääseda, et tal lubataks oma raha teistesse pankadesse üle kanda. Pangareeglite järgi saab suletud kontolt raha kanda ainult ühte panka –Eesti või Euroopa Liidu panka.

"Probleemi olemus seisneb selles, et pangakonto kasutamise võimalus on inimestele nii oluline, et ilma selleta on juba võimatu igapäevaseid toiminguid teha. Näiteks tasuda lasteaia tasu, maksta riigilõivusid, teha muid rahaülekandeid, tasuda kommunaalmakseid. Muidugi on rahapesu tõkestamine oluline eesmärk, kuid õiguskantsler peab vaatama, kuidas austatakse elementaarseid inimõigusi. See probleem puudutab paljusid ja nende jaoks on see juba ellujäämise küsimus," kirjeldas Soo probleemi olemust.

Kuna suletud kontode probleem puudutab väga paljusid inimesi, pakkus õiguskantsleri büroo probleemile omapoolse lahenduse, aga see ei ole kiire.

"Meie hinnangul on võimalik luua sotsiaalne pangakonto. See tähendab, et inimesed saavad kasutada teatud piiratud summat. Siin tuleb aga arvestada, et see läheb pankadele kindlasti väga kulukaks. Aega võtab ka riigiga kokkuleppimine, kuidas see võimalik on. Aga kui tahame ikkagi põhiseadusest kinni pidada, tuleb leida ka tasakaal inimeste õiguste ja rahapesuvastase võitluse vahel," resümeeris Soo.