Vene väed keskenduvad Bahmuti ründamisele
Vene väed intensiivistavad sõjategevust Ida-Ukrainas, keskendudes praegu Bahmutile, mille vallutamine annaks neile hüppelaua, mille kaudu liikuda edasi Kramatorski ja Slovjanski peale.
Oluline 18. veebruaril kell 22.55:
- Hiina presidendi kõrge välisnõuniku sõnul on Peking valmis esitama oma ettepaneku rahuks Ukrainas;
Macron: Prantsusmaa tahab Venemaa kaotust, kuid mitte purustamist
Prantsusmaa tahab Venemaa kaotust Ukrainas, kuid mitte Venemaa purustamist, ütles president Emmanuel Macron ajalehele Le Journal du Dimanche.
"Ma ei arva, erinevalt osast inimestest, et peaksime püüdma Venemaa täielikku lüüasaamist, rünnates Venemaad tema enda maal. Need vaatlejad tahavad üle kõige Venemaad purustada. See ei ole kunagi olnud ega saa olema Prantsusmaa seisukoht," ütles Macron.
Osa NATO liitlasi on Macroni kritiseerinud sõja kohta segaste sõnumite esitamises ning mõni peab Prantsusmaad lääne alliansis n-ö nõrgaks lüliks. Reedel kutsus Macron samas liitlasi üles Ukrainale sõjalise abi andmist suurendama.
Sunak: Suurbritannia toetab riike, kes tahavad Ukrainale hävitajaid saata
Suurbritannia on valmis toetama igat riiki, kes tahab saata hävitajaid Ukrainale, ütles Briti peaminister Rishi Sunak Müncheni julgeolekukonverentsil.
Sunak kutsus ka liitlasi kaasa mõtlema, kuidas Venemaa peaks maksma Ukraina ülesehitamise eest pärast sõja lõppu.
Ukraina välisminister Dmõtro Kuleba avaldas veendumust, et riik saab partneritelt ja liitlastelt hävitajad. Suurbritannia on seni keeldunud lennukite andmisest Ukrainale, viidates kauakestvale väljaõppele ja toetusmeeskondade vajadusele.
"Oleme valmis toetama neid, kui nad annavad Ukrainale hävitajad praegu. Meie näitame eeskuju Ukraina pilootide väljaõpetamisel NATO standarditega lennukitel. See on õige tegevus, sest Ukraina saab vahendid enda kaitsmiseks ja sõja võitmiseks. Vaja on rohkem õhukaitset, soomusmasinaid ja kaugmaarelvi, mida Suurbritannia on eesrindlikult andnud. Tähtis on samamoodi jätkata ja juhtrollis olla, sest tahame, et Ukraina oleks edukas," rääkis Sunak.
USA kindral: Ukraina suudab suvel Vene vägesid tagasi tõrjuda
USA Luure Keskagentuuri (CIA) endine juht kindral David Petraeus ütles CNN-ile, et tema hinnangul suudavad Ukraina sõjaväelased Vene väed eeloleval suvel vähemalt lokaalselt rohkem tagasi tõrjuda. Tema sõnul on edu saavutamiseks vaja edukat kombineeritud relvasõda – täiendavat lähenemisviisi, kus mitut tüüpi lahinguüksused üksteist toetavad.
"Vaenlase saab panna murenema ja ideaalis kokku varisema – ja see on sel suvel võimalik, vähemalt lokaalselt – ning loodetavasti piisab sellest, et läbi lõigata Venemaa rajatud maismaasild, mis ühendab neid Krimmiga," rääkis Petraeus. Ta lisas, et seejärel saab hakata Krimmi isoleerima.
Petraeuse sõnul läbivad Ukraina sõdurid lääne relvade väljaõppeid märkimisväärselt kiiresti. "Nad tahavad minna tagasi võitlema, tagasi oma perekondi kaitsma," ütles ta.
Hiina teeb Ukraina rahuplaani ettepaneku
Peking on valmis esitama oma ettepaneku rahuks Ukrainas, ütles laupäeval Müncheni julgeolekukonverentsil Hiina presidendi Xi Jinpingi välisnõunik Wang Yi.
"See sõda ei saa jätkuda," sõnas Wang Yi. Tema sõnul austatakse Hiina ettepanekus kõikide riikide territoriaalset suveräänsust ja terviklikkust. Wangi sõnul jätkab Peking tööd rahu nimel.
Wang lisas Münchenisse kogunenud liidritele, et tuleb hakata mõtlema, milliseid jõupingutusi saab sõja lõpetamiseks teha.
Mõned Münchenisse kogunenud riikide liidrid on aga ettevaatlikud Pekingi kavatsuste suhtes. USA asepresident Kamala Harris ütles laupäeval, et USA-d häirib Hiina jätkuv toetus Venemaale. Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen ütles laupäeval CNN-ile: "Meil on vaja rohkem tõendeid, et Hiina ei tee Venemaaga koostööd ja praegu me neid ei näe."
Hiina on korduvalt keeldunud hukka mõistmast Venemaa agressiooni Ukrainas. Möödunud aasta lõpus ütles Venemaa režiimi liider Vladimir Putin Hiina kolleegile Xi Jinpingile, et nende partnerlus on tähtsam kui kunagi varem, arvestades läänelt tulevat survet. Hiina meedia väitel kordas Xi Putini sõnumit, öeldes, et kaks riiki peaksid tugevdama strateegilist koostööd ja süstima maailma stabiilsust.
Ukraina välisminister: on vaid aja küsimus, mil saame liitlastelt hävituslennukid
Ukraina välisministri Dmõtro Kuleba hinnangul on vaid aja küsimus, millal Ukraina lääne liitlastelt hävituslennukid saab.
"Ma võtan selle riski ja ütlen, et Ukraina saab lennukid. See on aja ja protseduuri küsimus," sõnas ta Müncheni julgeolekukonverentsil.
Ukraina liitlased on lubanud anda lahingutanke ning läbirääkimised käivad pikema ulatusega rakettide andmiseks, aga partnerid on siiani kõhklevad hävituslennukite andmises.
Suurbritannia: Venemaal on üha raskem sõja tegelikkust elanikkonna eest varjata
Suurbritannia kaitseministeeriumi hinnangul on Vene valitsusel üha keerulisem elanikkonda Ukrainas käiva sõja tegelikkusest isoleerida.
Ministeerium kirjutab oma hiljutisimas luureülevaates, et detsembris tehtud küsitluse järgi on 52 protsendil Vene elanikest sõber või sugulane, kes on Ukrainas sõjas käinud.
Britid lisavad, et eelmisel nädalal esitas sõda vaatlev parlamendirühm Venemaa režiimi liidrile Vladimir Putinile raporti, mis tõenäoliselt puudutab sotsiaaltoetusi mobiliseeritutele ja nende perekondadele.
"See probleem muutub tõenäoliselt veel teravamaks, kui toimub uus mobilisatsioon (olgu see siis avalik või salajane)," lisas Suurbritannia kaitseministeerium.
EL: kohalikku relvatootmist tuleb kiirendada
Euroopa Liit soovib teha koostööd kohaliku kaitsetööstusega, et suurendada laskemoona tarnimist nii Ukrainale kui ka oma liikmesriikide relvajõududele, ütles Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen.
Von der Leyen ütles laupäeval Müncheni julgeolekukonverentsil esinedes, et EL-i poolt Covidi vaktsiini tarnimise skeem võiks olla eeskujuks ka relva tootmise suurendamiseks.
"Võiks mõelda näiteks sellistele ostulepingutele, mis annavad kaitsetööstusele võimaluse investeerida praegu tootmisliinidesse, et olla kiirem ja tarnemahtu suurendada," sõnas ta.
Viimastel kuudel on korduvalt mainitud, et Ukraina kasutab laskemoona praegu kiiremini, kui lääneriigid suudavad seda toota ja tarnida.
"Praegu on aeg kiirendada tootmist ja suurendada standardsete toodete [nagu laskemoona] tootmist, mida Ukraina hädasti vajab," ütles von der Leyen.
USA: Wagneris on hukkunud viimastel nädalatel 9000 meest
USA ametnike sõnul on Ukraina sõja algusest saadik hukkunud või vigastatud üle 30 000 Vene poolsõjaväelises Wagneri grupeeringus võidelnud palgasõduri.
Valge Maja pressiesindaja John Kirby ütles, et rühmitus kandis viimastel nädalatel märkimisväärseid kaotusi, rünnakutes hukkus umbes 9000 võitlejat.
Wagner on värvanud mehi Venemaa vanglatest ja Kirby ütles, et enamik hukkunuid olid väljaõppeta süüdimõistetud.
Vaatamata ohvritele on Wagner saavutanud edu Bahmuti linnas.
Idalinna ümbruses on peetud sõja ägedaimaid lahinguid, kus Wagneri palgasõdurid on tihedalt seotud Venemaa püüdlustega linna vallutada. Ukraina vägede sõnul on Wagneri võitlejaid saadetud suurel hulgal rünnakutele üle avatud maa.
Wagneri rühmitus oli enne sõda palju väiksem: seal oli vaid 5000 võitlejat, kellest enamik olid kogenud endised sõdurid.
Arvatakse, et Wagner alustas tegevust 2014. aastal annekteeritud Krimmi poolsaarel ning on sellest ajast alates tegutsenud mujal Ukrainas, Süürias ja kogu Aafrikas. Grupeeringut on süüdistatud jõhkruses ja sõjakuritegudes.
Venemaa: USA planeerib sõda Ukrainas
Pentagon teatas reedel, et esimene Ukraina pataljon umbes 635 sõduriga läbis Saksamaal umbes viis nädalat kestnud USA kombineeritud relvaõppe kursuse lahingumasinal M2 Bradley. Täiendav pataljoni tasemel kombineeritud relvastusõppus oli juba käimas, teatas Pentagoni esindaja.
USA on teatanud kavatsusest anda Ukrainale üle 50 soomusmasinat, millel on võimas kahur ja mida USA armee on alates 1980. aastate keskpaigast kasutanud vägede vedamiseks lahinguväljadel.
Moskva süüdistab Ühendriike, et see õhutab Ukrainat sõda eskaleerima ja nüüd otseselt ka sekkub sõtta, vahendas Reuters laupäeval.
"Ameerika sõjaõhutajad... tarnivad tohututes kogustes relvi, annavad luureandmeid ja osalevad otseselt lahinguoperatsioonide planeerimises," ütles Venemaa välisministeeriumi pressiesindaja Maria Zahharova.
Ukraina: Venemaa ei hoolitse haavatute eest
Venemaa keskendub praegu Bahmutile, praeguseks suures osas purustatud linnale Donetski oblastis, mille ennesõjaaegne umbes 70 000 elanikuga elanikkond on peamiselt põgenenud. Ukraina 80. õhurünnakubrigaadi pressiesindaja Tarass Dzioba ütles, et venelased maksid pärast linna ümber toimunud rünnakulaineid ränka hinda.
"On kohti, kus nende surnukehad on lihtsalt kuhjas. Nad lihtsalt ei evakueeri oma haavatuid ega tapetuid," ütles Dzioba Reutersile.
Bahmuti vallutamine annaks Venemaale hüppelaua, mille kaudu jõuda edasi kahe läänepoolsema suurema linna, Kramatorski ja Slovjanski poole. Kuid Ukraina ja liitlased ütlevad, et see oleks Pyrrhose võit, arvestades kuluvat aega ja kantud kaotusi.
Toimetaja: Mari Peegel, Merili Nael
Allikas: Reuters, The Guardian, BBC
