Maakaitse kahekordistatakse 9500 võitlejalt 20 000 võitlejani tuleva aasta alguseks, mis tähendab, et nad tuleb varustada, relvastada ja välja õpetada.

Kogu maakaitse varustamise hangeteks on järgmise nelja aasta jooksul planeeritud kokku 132 miljonit eurot. Hangitava varustuse seas on näiteks üksikvõitleja kandesüsteemid, öövaatlus- ja termovahendid. Samuti soetatakse ka transpordivahendeid ja laskemoona.

Täiendavate maakaitseüksuste varustamise hanked viib läbi kaitseinvesteeringute keskus ja varustus peaks saabuma selle aasta esimeses pooles.

Tänavu tehakse lisanduvatele maakaitsjatele intensiivset väljaõpet, kuhu kaasatakse nii Kaitseliidu kui kaitseväe tegevväelased. Õpetatakse välja nii rühmade juhtkonnad kui ka reakoosseis.

Uute maakaitsjate õppekogunemiste korraldamiseks on 2023. aastal planeeritud seitse miljonit eurot. Lisaks on eelarves lisakulu laskemoona jaoks – ligi 2,2 miljonit eurot.

Kõige intensiivsematel väljaõppeperioodidel on plaanis kaasata vabatahtlikkuse alusel lisainstruktoreid reservis olevate isikute seast. Koolitamiseks kokkuleppe sõlminutele makstakse lisatasu. Väljaõpe on plaanis selle aasta teise poolaasta jooksul etappidena.

Kaitseliidule riigieelarvest eraldatav raha suureneb 50 miljoni euroni, mullu oli see 48,5 miuljonit eurot ja 2021. aastal 38,6 miljonit eurot.

Maakaitse suurendamise otsustas valitsus mullu kevadel pärast Venemaa kallaletungi Ukrainale ja eraldas selleks Kaitseliidule 30 miljonit eurot lisaraha.