Ukraina õpilasi vastu võtnud koolide arvates on Ukraina õpilased hästi või üldiselt hästi kohanenud.

Arenguseire keskuse ekspert Eneli Kindsiko ütles, et enim Ukraina sõjapõgenike lapsi on lisandunud neisse omavalitsustesse, kus juba varem oli õpilaste arv õpetaja kohta suurim, muutes õpetajate nappuse ja ülekoormuse probleemi teravamaks.

"Peamised väljakutsed on õpetajate jaoks keelebarjäär ja kakskeelses klassis õpetamine, suured erinevused Eesti ja Ukraina õppekavades ning Ukraina õpilaste järeleaitamine," sõnas Kindsiko.

Eesti õpetajate töökoormust aitavad leevendada Ukraina haridustöötajad ja sõjapõgenikest vabatahtlikud, kes aitavad tõlkida õppematerjale, anda tunde või olles õpilastele tugiisikuks. Eesti koolides on õpetajana tööle asunud 104 sõjapõgenikku.

Eesti koolides õpib veebruari keskpaiga seisuga kokku 8463 Ukraina last ehk keskmiselt kolm protsenti kõikidest Eesti õpilastest. Enim on Ukraina õpilasi Harju maakonnas, kus Ukraina sõjapõgenike lapsed moodustavad neli protsenti.

Ligi pooled ehk 45,5 protsenti Eestis olevatest Ukraina lastest õpivad Tallinnas. Tallinnale järgnevad Ukraina õpilaste arvult Tartu (9,9 protsenti) ja Pärnu (4,5 protsenti).

Ukrainlastest 63 protsenti õpib eesti keeles

Ukraina lastest 63 protsenti õpib eesti keeles.

"Siiski tuleb täpsustada, et isegi kui lapsed õpivad eesti õppekeelega koolis, võib nende õpe ikkagi olla mingis mahus vene või ukraina keeles ning suur osa õpilasi õpib keelekümbluse meetodil," märkis Kindsiko.

Suurim osakaal vene või inglise keeles õppivaid Ukraina lapsi on Ida-Viru ja Harju maakonnas. Harju maakonnas õpib vene keeles 33 protsenti maakonda saabunud Ukraina lastest, Ida-Viru maakonnas on see näitaja 52 protsenti.

Õpetajate ja koolijuhtide senise kogemuse põhjal on kõige hõlpsam Ukraina lapsi haridussüsteemi liita alushariduses ehk nooremas eas. Mida keerulisemaks muutub õpitava aine sisu, seda raskem on algtaseme keeleoskust omamata eestikeelses õppes osaleda.

Enamik ehk 65 protsenti Ukrainast saabunud lapsi on aga põhihariduseealised, alushariduses õpib ligi veerand kõigist Eestisse jõudnud sõjapõgenike lastest.

Raport "Ukraina lapsed Eesti hariduses" on osa arenguseire keskuse uurimissuunast "Õpetajate järelkasvu tulevik", mille eesmärk on töötada välja õpetajate vajaduse ja järelkasvu stsenaariumid aastani 2040.