Vaidlus Tallinnas Paljassaare ja Kopli asumi piiril asuva mereäärse krundi ja sealsete elanike saatuse üle jõudis mullu sügisel kõige kõrgemale tasemele ning peaminister Kaja Kallas pidi sel teemal aru andma riigikogu ees. Küsimus jõudis otsapidi ka koalitsiooninõukogusse ja valitsusse, kuid seni tulemuseta, sest üksmeelt valitsusliidus ei leitud.

Fakt on see, et mullu oktoobris vormistati tehing, millega Riigi Kinnisvara AS (RKAS) müüs 1,5 hektari suuruse Neeme 50 krundi AS-ile Landeste, kes maksis selle eest 1,2 miljonit eurot. Sealsed kolm maja on kaetud üürilepingutega, kuid müügilepingus on kirjas, et lepingud võib kolmekuulise etteteatamisega üles öelda. Ja täpselt nii ongi tänaseks juhtunud.

Kohalikud elanikud on ise abi saamiseks pöördunud ka peaminister Kallase poole, kuid veebruari keskel vastas neile peaministri nõunik Gerrit Mäesalu, et kuigi Kallas on Neeme 50 seotud probleemidega kursis, ei võimalda peaministri ajakava lähiajal kohtumiseks aega leida.

Kallas ei soovi, et valitsus peaks tegelema segadusega, mis on tekitatud paarikümne aasta jooksul kokku kuhjunud sündmustega ning sellega peaksid tema hinnangul tegelema ametkonnad, kes selle tohuvabohu on kokku keeranud. Peaministrina palus ta, et sellega tegeleks riigihaldusminister Riina Solman ning lahendust aitaks leida ka RKAS, siseministeerium ja Tallinn.

Solman on probleemiga eelmisest sügisest saati tegelnud ning on novembris alanud kohtumistel Landeste ja teiste asjaosalistega välja mõelnud kolm võimalust, kuidas olukorrale inimlik lahendus leida. Kaks lahendust vajaksid valitsuskabineti otsust, mida siiani pole; kolmas lahendus küll valitsuse otsust ei vaja, kuid tähendaks Neeme 50 elanike mujale kolimist ja sellega pole nõus üürnikud.

Üks lahendusest, mis vajab valitsuse otsust, on maadevahetus. Selle variandiga oli põhimõtteliselt nõus ka Landeste. Teine variant on Neeme 50 kinnisasja tagasiostmine riigile.

Kuid valitsuse otsust ei tulnud ega tulnud ning kannatuse kaotanud Landeste otsustas, et lõpmatuseni oodata ei saa ning saatis kahele majapidamisele, kellele üürilepingu lõpetamise teatist veel saadetud poldud, teate, et kolme kuu pärast üürileping lõppeb.

"Kahjuks ei ole käesolevaks hetkeks umbes nelja kuu jooksul ükski arutatud lahendus realiseerunud, mistõttu AS Landeste ei saa lõpmatult kinni hoida oma planeeritud äriplaani realiseerimist," märgiti üürnikele saadetud teatises.

Landeste esindaja Erik Plaan ütles ERR-ile, et üürilepingute lõpetamisest anti jaanuari lõpus teada ka Solmanile. "Et kuna novembris alustatud läbirääkimistest ei ole asja saanud, siis kavatseme seda teha. Olime varasemalt hea tahte märgiks lubanud läbirääkimiste ajal kahe pere osas lepinguid mitte lõpetada," lausus ta.

Valitsuse päevakorda Solmani lahendused ei jõudnud

Solman on lahendusi üritanud valitsuse päevakorda suruda, kuid seni tulemuseta. Korra on Neeme 50 elanike saatus olnud arutusel valitsuse kabinetinõupidamisel, kuid ka siis polnud tegu ametliku päevakorrapunktiga ning arutelu jäi seetõttu üsna lühikeseks, meenutas siseminister ja sotsiaaldemokraatide esimees Lauri Läänemets.

Esimest korda üritas Solman valitsuse kabinetiistungi päevakorda teemat sokutada mullu detsembri alguses, kuid see võeti sealt välja. Istungi päevakorra kinnitab peaminister.

"5. detsembril vabariigi kabinetinõupidamisel esitatud materjalides oli riigi ostueesõiguse kasutamine. Notariaalselt sõlmitud müügilepingu järgi sai seda kasutada kahe kuu jooksul. Kuna seda päevakorda ei võetud, siis see variant aegus, selle lahenduse viimane tähtaeg oli 20. detsember," ütles Solman.

Seejärel esitas ta valitsuskabineti istungile uue variandi: maadevahetus. Elamualune maa oleks vahetatud mõne riigile kuuluva krundi vastu, ülejäänud maa oleks jäänud Landestele. Ka selle jaoks oli vaja valitsuse otsust.

See variant oli aga ette hukule määratud, sest kuigi RKAS oli juba 2019. aastal esitanud Tallinnale detailplaneeringu algatamise taotluse, millega oleks kinnistu jagatud tükkideks, pole Tallinn siiani planeeringut algatanud ja seega poleks isegi valitsuse otsusega saanud sellist tükeldatud krundi vahetust teha.

"See lahendus sobiks nii elanikele, kes saaksid elu lõpuni jääda oma rajatud kodudesse, sobib põhimõtteliselt ka ostjale ja lisaks puudub riigipoolne vajadus panustada rahaga nagu oleks eelisostuõiguse rakendamisel. See oleks kõigile sobiv lahendus," lausus Solman.

Kolmas lahendus on leida RKAS-i abiga lähipiirkonnas korterid, mis renditaks Neeme 50 elanikele sotsiaalpinna üüriga. Sellega pole nõus aga üürnikud.

Kallas soovib ametkondlikku lahendust

Kallas on riigikogu ees välja öelnud, et tema soov on, et selle ebaõigluse klatiksid need, kelle süül see olukord tekkinud on ehk ametkonnad.

"On Riigi Kinnisvara Aktsiaselts, kes nende asjade eest vastutab. Mul on tõesti ausalt kahju nendest inimestest, aga ma ei saa aru, kuidas mina vastutan kogu selle 29 aasta eest, kui on mitte tehtud neid otsuseid või on tehtud valed otsused. /.../ Aastakümnete jooksul on tõepoolest ilmselt tehtud mingeid erinevaid vigu, siis ma loodan, et siseministeerium tegeleb selle küsimusega, kuivõrd tegemist on siseministeeriumi endiste töötajatega, politsei- ja piirivalveameti töötajatega, et mis need vead siis on. Ma olen seda meelt, et kui on tehtud vead, siis samamoodi peavad ametnikud vastutama," rääkis Kallas novembris riigikogu infotunnis.

Kallas tõi lisaks välja, et aastate jooksul on Neeme 50 vaidlused selgeks vaieldud ka kõigis kohtuastmetes ning kui peaminister või valitsus hakkaks oma käe järgi õigust paika seadma, seaks nad kahtluse alla võimude lahususe põhimõtte.

"Seal on jõustunud kohtuotsus. Minu meelest oleks see isegi vale, arvestades seda, et meil on võimude lahusus – meil on kohtusüsteem, kohtuvõim, mis teeb otsused, kohtuotsused on jõustunud – hakata kuidagi võimupositsioonilt neid otsuseid ümber vaatama, sest üks või teine asi ei sobi," lausus ta.

Solman märkis, et ka tema hinnangul võib Kallase põikpäisuse taga seista kartus pretsedendi loomise ees.

Sotsid on kahevahel

Kuigi nii Solman kui ka Kallas osutavad näpuga ka siseministeeriumi ja siseministri poole, siis Läänemets vähemalt enda valitsusajal endal ja ministeeriumil süüd ei näe. Sotsid on Läänemetsa sõnul Solmani ettepanekute valitsuskabinetis arutamisega päri, kuid nemad valitsusse asja tuua ei saa.

"Me ministritena saame igasuguseid ettepanekuid teha, aga päevakord kujuneb kuidagi teistmoodi. Seda oskab proua Solman paremini kommenteerida. Tal on ettepanekud olemas ja ta peaks need valitsusse tooma. Ma olen Solmaniga korduvalt rääkinud ja öelnud, et me hea meelega leiaksime selle lahenduse," lausus Läänemets.

"Me (sotsiaaldemokraadid – toim.) pooldasime, et üks lahendus välja valitaks, aga lõplikku seisukohta ei saa kujundada, kui arutelu nii kaugele ei jõua. Riik ei tohiks võimaldada üldse, et sellised olukorrad tekivad, et nii läheks," lisas ta.

Solmani sõnul pole siseminister Läänemets tema hinnangul teinud piisavalt, et endisi piirivalvureid aidata.

"Emotsionaalsed hüüatused, et too see (valitsus)kabinetti, ei aita. Ta võiks samamoodi Kallast survestada. Peaminister on praegu ainuke, kes ei võta seda päevakorda," ütles riigihaldusminister.

Läänemetsa sõnul tegeldi asjaga ka siseministeeriumis, kuid kuivõrd krunt on aastaid tagasi RKAS-ile üle antud, siis ministeeriumil mingit mõjujõudu enam pole.

"See oli ju kokkulepe, mis RKAS-i poolt oli tehtud. Meil ongi arvamus, et seda, mis kunagi on kokku lepitud, peaks täitma. Siseministeerium nägi, et üks põhjus, miks seda kunagi ei tehtud, oli see, et kuna Tallinn ei olnud kinnistute jagamisega aastaid tagasi nõus, siis ei olnud võimalik selle protsessiga riigi poolt edasi minna. Ma olen vaadanud, et Tallinn viibutab tugevalt sõrme erinevate ministeeriumide poole, aga seal oli ka Tallinnal endal tegemata osa," lausus Läänemets.

Teema oli arutusel ka koalitsiooninõukogus, kuid sealgi jäi asi sinnapaika. Kõik soovivad parimat, kuid kokkulepet kolme erakonna vahel pole. "Kui see oleks kokku lepitud, siis see oleks juba ära tehtud," kommenteeris Läänemets napilt arutlusi koalitsioonis.

Läänemetsa sõnul on üsna selge, et praegune valitsus enam midagi ei otsusta. "Ma kardan, et see on keeruline, sest see ei ole ju tohutult keeruline küsimus lahendada. Tegelikult on valitsuse otsus ju tahte küsimus. See oleks juba ammu ära tehtud muidu," lausus Läänemets.

Solman on optimistlikum ning tema sõnul võiks praegune valitsus selle otsuse kiiresti ära teha ka peale valimisi.

"Ma ei ole veel lootust kaotanud, et see valitsus jõuaks kas või peale valimisi ära otsustada. On variant, et peaminister siiski võtab selle päevakorda. Mul on selline sisetunne, et (talle) ei ole veel kohale jõudnud, et seda ei saa ametkond lahendada, et see on valitsuse ülesanne. Iseloom võib probleemil olla ametkondlik ja sealt on see ka pärit, aga otsustada selle üle saab vaid valitsuskabinet," ütles ta.

Linn pole detailplaneeringut veel algatanud

Neeme 50 elanikud on nüüd valmis minema riigi vastu kohtusse kahjunõudega, sest 1990-ndate alguses, kui majad saadi, olid need tegelikult elamiskõlbmatud ning pered on neid ise aastate jooksul elamisväärseks ehitanud.

Landeste, keda tekkinud olukorras süüdistada ei saa, sest nemad ostsid krundi, mis oli avalikul konkursil müügis ning RKAS-iga sõlmitud müügilepingus oli selge sõnaga kirjas, et kolm üürilepingut on sõlmitud õigusega öelda need üles, on valmis jõudumööda üürnikke aitama.

"Oleme üürnikele edastanud korduva palve kohtumiseks, et arutada, milline on nende abivajadus. Seejärel otsustame, kuidas saame omalt poolt rasket olukorda leevendada," ütles Plaan.

Landeste on olukorra selginemiseni oma arendusplaanid teadmata tulevikku lükanud. "Me ei soovi täiendavat pinget elanike delikaatsesse olukorda lisada ning avada arutelu, kas kellegi praegust kodu võiks lammutada, ümber ehitada. Alustame peale selgust üürnike olukorras," lausus Plaan.

Arendusega peab ootama ka põhjusel, et Tallinn pole alates 2019. aastast, mil RKAS nende poole taotlusega pöördus, detailplaneeringut olnud nõus algatama. Detailplaneeringu vastu on Põhja-Tallinna linnaosa.

Põhja-Tallinna vanem Manuela Pihlap on varem ERR-ile põhjendanud, et linnaosa jaoks on probleem hoopis väärtusliku mereäärse ala andmine erakätesse, mitte avalike huvide teenistusse.

"Kui sellest paigast saab kellegi kodu, siis arusaadavalt eeldab vastne koduomanik teatud privaatsust ja linnaelanik sinna teretulnud pole. Teiseks kujutab ehitustegevus sealsel kaldapealsel endast ka teatud keskkonnariske. Lisaks on sõidutee ja hoonete ehitus ranna ehituskeeluvööndisse. Põhja-Tallinna mereäär tuleb hoida nii palju kui võimalik avalikus kasutuses ning inimestele kättesaadav," ütles Pihlap mullu septembris.

Algatamisele esitatud detailplaneeringu järgi on kinnistule ette nähtud kuus üksik- või kaksikelamu ehitusõigusega krunti, mille pindalad on vahemikus 1175–2390 ruutmeetrit.