Esmaspäeval arutas riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjon Eestis tegutsevate pankade suurte kasumite erakorralise maksustamise võimalust. Eelmisel aastal teenisid Eestis tegutsevad pangad keskpanga andmetel 566 miljonit eurot kasumit, mida on pea 20 protsenti rohkem kui aasta varem.

Eesti Panga asepresidendi Ülo Kaasiku sõnul on pankade kasumitest rääkides oluline, et ebakindlas keskkonnas peavad olema pangad hästi kapitaliseeritud. "Selleks, et nad tuleksid halbadel aegadel toime ka laenukahjumitega, peavad nad headel aegadel piisavalt puhvreid koguma. Kuna ebamäärasust on palju, ei saa öelda, millal täpselt need halvad ajad tulevad. Tõepoolest möödunud aasta oli pankadel hea aeg."

Nüüd, kus intressimäärad on kiiresti kasvama hakanud ja ka laenuintressid tõusnud, võib Kaasiku hinnangul oodata, et pankadel kasvab surve tõsta hoiustelt makstavaid intresse. See jõuab aga inimesteni mõningase viiteajaga.

Kaasiku sõnul võiks sellisel kasumite täiendavast maksustamisest rääkides pigem kaaluda tagatisfondi maksete ennaktempos suurendamist.

Rahandusministeeriumi finants- ja maksupoliitika asekantsleri Evelyn Liivamägi sõnul on panganduses väga oluline kriteerium maksusüsteemi stabiilsus. "Majandus ongi tsükliline ja ettevõtted oma investeerimisotsuseid tehes, valides millises riigis äri üles panevad, tahaksid võimalust ette vaadata, millises kohustused neile rakenduvad," ütles Liivamägi.

"Kui mingis sektoris hakkab hästi minema ja tahame kohe seal rohkem maksustada, see teeb lihtsalt ettevõtjad ärevaks ja Euroopas on lihtne oma äri ühest riigist teise viia. See ei ole kindlasti see, mida Eesti sooviks. Madalam maksumäär 14 protsenti sai kehtestatud põhimõttel, et oleksime lähiriikidega konkurentsivõimelised," rääkis Liivamägi.

Liivamägi märkis, et maksumuudatusi ei saa teha tagasiulatuvalt ning kui pangad teenisid eelmisel aastal suuremaid kasumeid, siis ei saa ette ennustada, millised kasumid järgmistel aastatel on.

Finantsinspektsiooni juhatuse esimehe Kilvar Kessleri sõnul võib kasumite kasvuallikad jagada keskpankade intressipoliitikast tulenevaks ja laenuportfelli kasvust tulenevaks. Tänavu võib eeldada, et pankade kasumit hakkab oluliselt suurendama tõusvate intresside keskkond.

Kessleri sõnul on pangad viimasel ajal ka astunud samme, et oma finantstooted viia vastavaks intressikeskkonnale, samas on tähtajaliste hoiuste puhul veel ruumi intresside tõstmiseks. "Eks ta käib käsikäes rahapoliitikaga ja keskpanga intressidega. Kui laenunõudlus väheneb, võib see ka piirata intressi tõusu," ütles ta.

Kodumajapidamistel on hoiuseid ligikaudu 13 miljardit eurot, millest valdav osa seisab nõudmiseni hoiusel. "Kui vaadata normaalaja euroala keskmist hoiuste jaotust, siis kodumajapidamiste pooled on nõudmisteni hoiustel ja pooled tähtajalistel," rääkis Kessler. "Kui kodumajapidamised poole oma hoiustest paigutaksid tähtajalistele hoiustele, siis intressitõusult vähem kui kahe kuuga oleksid võitnud kokku juba võitnud 45 miljonit eurot. Seetõttu finantsinspektsioonis tervitame intressitõusu ka pangandussektori poolt."

Väliskapitali hind on kiiresti kasvanud

Pangaliidu ja Swedbanki juhatuse esimehe Olavi Lepa sõnul on omakapital oluliselt kallim kui hoiused ja vajab tootlust. "Euroopa üks suurim väljakutse viimased 10-15 aastat on olnud see, et pangandussektori omakapitalitootlus on olnud väga väike ja ta on olnud ebaatraktiivne sektor, kuhu investeerida. See on tekitanud küsimusi Euroopa panganduse jätkusuutlikkusest. Kõrgemad intressid annavad sinna hapnikku peale," ütles Lepp.

Hoiuseintressid on tõusma hakanud, kuid Lepa sõnul on väljakutse selles, et kliendid ei ole tõusule reageerinud. "See on meie professionaalse kompetentsi küsimus inimesi juhtida rohkem tähtajalisi hoiuseid kasutama," rääkis ta. "Sealtkaudu on päris suured summad võimalik viia tagasi ühiskonda tagasi."

"Lisaks omakapitalile ja hoiustele pangad kaasavad ka muid võõrvahendeid, just kapitali hoidmiseks. Vaadates kõrvalt, siis kohalike Eestis ja Baltikumis on finantsturgudel väliskapitali hind väga kiiresti kasvanud. Põhjus on globaalne ebakindlus, lähedus Venemaale. See on üks asjaolu, mis konkurentsiolukorda muudab ja pangad peavad tõsiselt mõtlema, millisel kujul ja mis vahendeid endale kaasavad. Kindlasti surub üles ka hoiuseintresse," ütles Lepp.

Pidev kapitali kaasamine tagab ka selle, et pangad on võimelised uusi laene finantseerima, märkis Lepp. "Üks osa kasumlikkuse küsimusest laheneb läbi tõusvate hoiuseintresside. Küsimus, kas laenuportfellid kasvavad või mitte, on miljoni dollari küsimus," ütles ta.

Lepa sõnul proovivad praegu kõik pangad oma kliente veenda, et nad paneksid raha tähtajalisele hoiusele. "Eks seal on ka sõnumite küsimus – kui kliendid mõtlevad aastasele hoiusele, siis neid kummitab 18-protsendine inflatsioon ja kaheprotsendine intress tundub ikkagi liiga vähe," rääkis ta.

Lepa sõnul on Eestis hoiustelt pakutavad intressid siiski Euroopa kontekstis väga konkurentsivõimelised.