Teisipäeval pidas Venemaa president Vladimir Putin avaliku kõne Vene Föderaalassambleele ja sama päeva õhtul pidas kõne Poola rahvale Poolas visiidil viibiv USA president Joe Biden.

Vseviov ütles, et välisministeerium jälgis Putini kõnet erakordse tähelepanu ja analüütilisusega. "Tõdesime seda, et nagu sellisele režiimile kohane, siis mida kauem on juht olnud ametis, seda pikemaks lähevad kõned ja samas seda lühemaks läheb mõte, mida esitatakse," kommenteeris Vseviov.

"Ma arvan, et see kõne on kokkuvõetav kahe olulise mõttena. Esiteks sealt ei paistnud vähimatki märki sellest, et Vladimir Putin oleks valmis vahetama käiku, et ta oleks muutnud oma eesmärke. See kõik esitati meile kõige ehedamas totalitarismile omases skisofreenilises kastmes, kus must oli valge ja valge oli must – Ukraina ja lääs on need, kes on sõja alustanud, Venemaa kaitseb oma territooriumi jne. Ja teiseks oluline uudis, et Venemaa peatab strateegilist tuumarelvastust reguleerivas START-leppes osalemise. Ma olen nõus Rainer Saksaga, et seda tuleb vaadata sellises laiemas tuumarelvaga ähvardamise kontekstis. Ei mõjunud need ähvardused varem, ei mõju see nüüd," rääkis Vseviov.

President Biden on Vseviovi sõnul nüüd päeva järjest saatnud ühte ja sama sõnumit, et Ameerika Ühendriigid seisavad Ukraina kõrval ja kuhugi Euroopast ei lähe. "Ka see polnud meie jaoks uudis. Me eeldasime ja teadsime seda ka varem," sõnas ta. 

Rääkides Müncheni julgeolekukonverentsil räägitust ütles Vseviov, et need sõnumid olid Eestile soodsad ja kinnitasid lääne ühtsust. "Kui see mure oli vahepeal, et kas lääs väsib, siis München kinnitas vastupidist," ütles ta.

Vseviov ei soovinud aga kommenteerida Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroni öeldut, et lääs peab samaaegselt Ukraina toetamisega tegema ettevalmistusi rahuks ning arvestama võimalusega, et laua taha tuleb istuda Vladimir Putiniga.

Vseviov ütles, et välisministeerium on sõnastanud kuus punkti, mis peaksid kaasas käima võimaliku rahuga ja millele vastuväiteid seni tulnud ei ole.

"Esiteks, territoriaalne terviklikkus ja suveräänsus peavad jääma Euroopa julgeoleku aluspõhimõteteks. Teiseks, mingisuguseid mõjusfääre me põhimõtteliselt aktsepteerida ei kavatse. Seda, et üks riik ütleb, mida teine riik oma liitlassuhetega teha võib, sinna me tagasi ei lähe. Kolmandaks, need hallid alad Euroopa kaardil on olnud sõdade ja kriiside põhjuseks, järelikult me peame töötama nende kaotamise suunas. Neljandaks NATO ja Euroopa Liit peavad jääma Euroopa julgeoleku alussammasteks. Viiendaks, agressioon kui tööriist tuleb täielikult diskrediteerida. Ja kuuendaks, kas suhted Venemaaga on meie arvates võimalikud? Jah, on võimalikud, aga neid suhteid tuleb alustada usalduse loomisest ja siin on pall selgelt Venemaa väljakupoolel," loetles Vseviov.

Üleöö muutust Vseviovi sõnul selles sõjas siiski tulla ei pruugi.

"Kui tuleb, siis mitte niivõrd lahinguväljal kuivõrd strateegilisel tasandil. Venemaa on sõja algusest peale ehitanud oma võidu teooria sellele lootusele, et lääne tähelepanu hajub, ühtsus laguneb ja toetus Ukrainale katkeb. See on algusest peale olnud ekslik," rääkis Vseviov.

Saatejuht Johannes Tralla küsis, kas on tunda USA survet Ukrainale, et asuda teatud ajaakna püsides vastupealetungile, sest vastasel juhul ei pruugi toetus Ukrainale enam nii vankumatult püsida.

"Ma arvan, et see ajaakna jutt on kahjulik ja ekslik. Isegi kui seda siiralt rääkida, siis sellele alust ei ole. Ma ei näe täna võimalust üheski demokraatlikus riigis tulla välja ja teatada, et nüüd olen mina see Chamberlain, kes läheb ja püüab osta iseendale stabiilsust, ohverdades agressori isu täitmiseks ühe teise rahva vabaduse," vastas Vseviov.

"Tunnetus, et on mingisugune ajaaken ja siis me väsime, ei ole adekvaatne. Ja seetõttu ei maksa ka meie abi võtta niisuguste spurtidena. Me peame olema valmis jooksma maratoni, pidades silmas oma eesmärki, milleks on sõda võimalikult ruttu lõpetada," ütles ta veel.