"Viimase 30 päeva Ukrainast lahkujate arv ületab sinna naasnute arvu umbes 100 000-ga," rääkis Särekanno kolmapäeval korraldatud briifingul. "Aga see on ka loogiline, arvestades riigi olukorda ning Venemaa jätkuvaid rünnakuid tsiviiltaristule," lisas ta.

Särekanno tõi esile, et Euroopa Liidus on pärast sõja algust saanud ajutise kaitse 4,85 miljonit Ukraina kodanikku, riigis on 6,3 miljonit sisepõgenikku ning 17,3 miljonit ukrainlast vajavad humanitaarabi.

"Kindlasti ei ole Ukraina turvaline riik, kriis ei ole möödas ja tulijaid on taas rohkem," tõdes Frontexi peadirektori asetäitja.

Kui esimestel kuudel pärast 24. veebruaril 2022 alanud Venemaa täiemahulist agressiooni lahkus Ukrainast miljoneid inimesi, siis hiljem hakkas rohkem ukrainlasi ka kodumaale tagasi pöörduma. Viimastel kuudel liikus mõlemas suunas keskmiselt 280 000 ukrainlast, kuid kuna liikujate kohta väga täpseid andmeid ei ole, siis on keeruline öelda, kas tegemist on pendeldajate või pikemaks ajaks riigist lahkujatega, märkis Särekanno.

"Igal juhul on tegemist suurima pagulaskriisiga Euroopas pärast Teist maailmasõda," rõhutas ta.

Selles olukorras oli ülimalt oluline, et Euroopa Liit otsustas anda kõigile Ukrainast saabunud põgenikele ajutine kaitse. Ilmselt eeldas Venemaa, et Euroopa Liidu liikmesriigid lähevad põgenike vastuvõtu korraldamisel omavahel tülli nagu 2015.-2016. aasta rändekriisi ajal, ütles Särekanno. Ajutise kaitse direktiivi rakendamine aitas aga kriisi lahendada, kiirendas menetlust, andis kaitse peamiselt naistest ja lastest koosnevatele põgenike massidele ning aitas ära hoida inimkaubandust, selgitas ta.

Vene piiril võiks olukord halveneda uue mobilisatsiooni korral

Rääkides olukorrast Venemaa piiril Eesti ja teiste selle naaberriikidega, ütles Särekanno, et praegu on seal olukord rahulik, kuid see võib muutuda, kui riigis alustatakse uut mobilisatsiooni.

Eelmine mobilisatsioonilaine ei puudutanud eriti suurlinnu ja meie piiriäärseid regioone, aga kui nüüd algaks uus mobilisatsioon, võiks see taas riigist lahkujate hulgad mitmekordistada, ütles Särekanno. Tema sõnul aitas sügisese mobilisatsioonilaine ajal olukorda kontrolli alla saada ka Balti riikide, Poola, Soome ja hiljem kogu Euroopa Liidu võetud meetmed, mis piirasid lahkumisvõimalusi Venemaalt.

Kuna Vene piirivalve kuulub otse presidendiadministratsioonile alluva Föderaalse Julgeolekuteenistuse (FSB) koosseisu, siis saaks igasugust suuremat migrantide liikumist Eesti piiridele tõlgendada ka julgeolekuoperatsioonina ning kindlasti on Eesti politsei- ja piirivalveametil selliseks olukorraks ka oma plaanid olemas, märkis Särekanno.

Samuti saaks sellisel juhul Frontex oma töötajaid Eestile appi saada, ütles EL-i Piiri- ja Rannikuvalve Agentuuri asejuht.