Parempoolsed on oma veebilehel avaldanud valimisprogrammi peatükkide pealkirjad: "Kiire majanduskasv", "Korras riigirahandus", "Nõudlik riigijuhtimine", "Kiired ühendused", "Mõistlik kliimapoliitika", "Kaitstud piiririik", "Tark rahvas", "Õiglane sotsiaalpoliitika" ja "Positiivne rahvuslus".

Avaldatud on nendest vaid "Korras riigirahandus", "Tark rahvas" ja "Õiglane sotsiaalpoliitika".

Parempoolsete juhatuse liige ja programmi koostaja Tõnis Kons ütles ERR-ile, et Parempoolsed on avaldanud oma programmilised põhiseisukohad ning erakond avaldab jooksvalt kodulehel eri teemasid süvitsi käsitlevad peatükid.

"Meie sihiks on avaldada need peatükid enne eelhääletuse algust. Usun, et programmi hilisem avaldamine valimistulemusi ei mõjuta, oluline on pakkuda valijale sisukas ja erinevalt teistest erakondadest ka realistlik programm," sõnas Kons.

ERR küsis ka Parempoolsete aseesimehelt Kristjan Vanaseljalt, millist mõju võib puudulik programmi avaldamine valimistulemusele omada.

"Kes nüüd oskab täna öelda, kuidas see lõplikult valimistulemusele mõju avaldab. Üks asi on see programm, teine asi on see, et me oleme viimase pooleteise kuu jooksul osalenud umbes sajas erinevas debatis erinevates formaatides ja neid programmilisi seisukohti laiemal tutvustanud. Küsimus on jah, et kas nad on ka kuskil lõplikult kirjalikult avaldatud. Mismoodi valijad lõpuks otsuseid teevad ja mille järgi nad üht või teist erakonda hindavad, seda me näeme 5. märtsil," vastas Vanaselja.

Uuringufirma Norstat sel nädalal avaldatus tulemused annavad Parempoolsete toetuseks 1,6 protsenti. Vanaselja kinnitusel on Parempoolsete eesmärk endiselt valimiskünnise ületamine.

"Poolteist nädalat on veel jäänud valimisteni, küll e-valimisteni veidi vähem. Aga lootus on see, et nende inimeste seas, kes ei ole täna veel oma otsust langetanud, on päris palju neid, kes Parempoolseid selgelt kaaluvad. Ja need on inimesed, kes kavatsevad kindlasti valima minna. Nende kallutamine ja veenmine on meie töö," lausus Vanaselja.