Eesti kodulaenumaksjad on loiud kommertspankadelt nende intressimarginaali alandamist küsima, kuigi jõudsalt kasvava euribori tingimustes võiks seda julgemini teha, leiab Eesti Pank. Mullu tehti seda küll hoogsamalt kui aasta varem, kuid siiski äärmiselt vähe.

"Päris täpset numbrit ei oska öelda, aga neid oli eelmisel aastal, 2022. aastal umbes kaks korda rohkem kui oli 2021. aastal," ütles Eesti Panga ökonomist Taavi Raudsaar. "Ma arvan, et võiks küll, tõepoolest, veel aktiivsemalt käia pankades ja küsida paremaid tingimusi. Paljudes teistes riikides on selline laenuperioodi jooksul tingimuste üle rääkimine levinum kui Eestis."

Raudsaare sõnul on intressimäärad Eestis euroala keskmisest kõrgemad. "Eks see kajastab eelkõige ka madalamat konkurentsi siinsel laenuturul," ütles ta.

Kommertspangad ei taha öelda, kui palju nende kodulaenuklientuurist intressimarginaalide vähendamist palunud on.

"Lepingumuudatusi tehakse kogu aeg ja intressi ülevaatamine on üks osa sellest. See suurusjärk kogu portfelli vaatest on ikkagi üsna marginaalne," rääkis Swedbanki eluasemelaenude valdkonnajuht Anne Pärgma. "Võib-olla eelmisel aastal oli natukene aktiivsem, sel aastal pigem vähem."

Uute kodulaenude marginaal, millele lisandub euribor, on Swedbankis praegu 1,85 protsendi kandis. Vana lepingu marginaali alandamiseks peab see olema üle praeguse turu keskmise. Ent tingimusi on veel.

"Sõltub sellest, kas inimesel on sissetulek olemas, kuidas see laen on tagatud," ütles Pärgma.

Detsembris ja jaanuari esimesel poolel langes inimeste huvi kodulaenu võtmise vastu märkimisväärselt. Nüüdseks on huvi pisut kasvanud, kuid see on endiselt leige.

"Laenuhuvi on võrreldes viimase kvartaliga ehk neljanda kvartaliga veidikene aktiivsem. Kui me varasemalt rääkisime laenutaotluste arvust seal 600-700, siis praegu on iganädalaselt kuskil 500 ringis taotlusi," sõnas Pärgma.

Vaatamata hüppeliselt kasvanud intressimäärale ei ole aga laenu kättesaadavus inimeste jaoks oluliselt halvenenud, sest tööhõive on erakordselt kõrge.

"Tänu sellele, et inimestel on palju tööd, võiks öelda, et laenud on endiselt sama hästi kättesaadavad. Aga tõsi, seal on kõrval ka sundkulude kasv. See lõikab ikkagi osa raha ära, millega saaks muidu laenu teenindada ja seetõttu võib öelda, et laenusaamise võime on siiski natuke kehvem, kui ta oli näiteks aasta aega tagasi," kirjeldas Raudsaar.

Kui teistes euroalariikides eelistavad kodulaenuvõtjad pigem fikseeritud intressimäärasid, siis Eestis on levinud ujuvintress kuue kuu euribori näol.