Ehitusettevõtted ehitasid kokku 4,2 miljardi euro eest, sellest hooneid 2,8 miljardi ja rajatisi 1,4 miljardi euro eest. Võrreldes 2021. aastaga ehitati hooneid kuus protsenti vähem ja rajatisi (nagu teed, sillad, sadamad, magistraaltorustikud, side- ja elektriliinid, spordiväljakud jms) üheksa protsenti rohkem.

Statistikaameti juhtivanalüütiku Merike Sinisaare sõnul iseloomustab 2022. aasta ehitusturgu kiire ehituskulude kasv.

"Kohalikku ehitusturgu mõjutas enim hoonete ehitusmahtude vähenemine. Vähem tehti hoonete remondi- ja rekonstrueerimistöid. Hoonete uusehitus jäi aasta varasemaga samale tasemele. Rajatiste puhul kasvas ehitusmaht eelkõige remondi- ja rekonstrueerimistööde tõttu, rajatiste uusehitus aga vähenes," ütles Sinisaar.

Välismaal tegutsevate Eesti ehitusettevõtete mahud suurenesid eelmise aastaga võrreldes viis protsenti. Hoonete ehitustöid tehti vähem ja rajatisi ehitati rohkem. Välisriikides tehtud ehitustööde osatähtsus kogu ehitusmahus oli nii 2022. aastal kui ka aasta varem viis protsenti.

Ehitisregistri andmetel lubati mullu Eestis kasutusse 6521 uut eluruumi ehk kolm protsenti vähem kui aasta varem. Suurem osa (65 protsenti) uutest eluruumidest asub korterelamutes.

Populaarseim elamutüüp oli kolme- kuni viiekorruseline korterelamu. "Kuigi mullu nende osakaal pisut vähenes, on see enamlevinud elamutüüp juba mitmeid aastaid. Enim valmis kahe- ja neljatoalisi eluruume. Kui neljatoalised eluruumid on olnud ülekaalus aastaid, siis mullu suurenes enim just kahetoaliste eluruumide osa," rääkis Sinisaar.

Uute eluruumide pind oli keskmiselt 87 ruutmeetrit suur.

Suurem osa valminud eluruumidest asuvad Tallinnas, järgnevad Tallinna lähiümbruse vallad ja Tartumaa.

Mullu väljastati ehitusluba 6763 eluruumi ehitamiseks, mida on ligi neljandiku võrra vähem kui aasta varem. Endiselt oli eelistatuim elamutüüp korterelamu (kokku 3941 eluruumi, sealhulgas kolme- kuni viiekorruselistes korterelamutes 2119 eluruumi). 

Kasutusse lubati 977 mitteelamut kasuliku pinnaga 666 800 ruutmeetrit. Enim lisandus uut lao,- tööstus- ja kaubandushoonete pinda. Võrreldes aasta varasemaga suurenes nii kasutusse lubatud mitteelamute pind kui ka maht.

Ehitusettevõtted ehitasid 2022. aasta neljandas kvartalis 1,1 miljardi euro eest, mida oli 2021. aasta neljanda kvartaliga võrreldes üheksa protsenti vähem. Hooneid ehitati 15 protsenti vähem ja rajatisi seitse protsenti rohkem.

Kinnisvarahinnad langevad jätkuvalt

Trev 2 ütles, et ka rajatised olid tegelikult languses. "Kui me lähtume rahast, siis rahalises väljenduses asi ei olegi nii hull, aga arvestades, et kõik on aastaga kallinenud umbes 20 ja rohkema protsendi võrra, siis see järeldus on selline, et ehitati ka umbes sama võrra vähem ehk paarkümmend protsenti vähem kui 2021. aastal ja järgmisel aastal ehk siis 2023 ehitame veelgi vähem," sõnas Trev-2 Grupi juhatuse liige Sven Pertens.

Merko ütles, et praegu ei ole näha, et olukord võiks kiirelt muutuda. "Täna kahjuks ei ole seda optimismi ja põhjust arvata, et investorite tunne majanduse soojenemise suhtes oleks väga tugev. Küll on tänuväärne, et tulevad Rail Balticu asjad tasapisi turule, mis kindlasti vähendavad ehitusmahtude kukkumist, eriti infrarajatiste osas, aga mis puudutab hoonete ehitamist, siis ei ole paraku midagi väga head oodata," ütles Merko Ehitus Eesti juht Ivo Volkov.

Ehitusturu langusest sõltumata ütles Tallinna linnaplaneerimise amet, et suurt kriisi õhus ei ole ja jätkuvalt uusi asju plaanitakse.

"Erilist vahet eelmise aasta jaanuari-veebruari ja selle aasta jaanuari-veebruariga ei ole. Mahud on enam-vähem samad, tööd on enam-vähem samapalju linnavalitsusel," ütles Oliver Alver linnaplaneerimise ametist.
Siiski ei ole ehitusmahtude languse põhjuseks olev ebastabiilsus läbi ja kinnisvara hindade languski veel jätkub.

"Sel aastal hinnalangus nüüd kindlasti jätkub. Suvel võime näha pakkumishindades päris korralikku langust. Eks me kõik ootame, et järgmisel aastal võiks juba see tõus tulla, aga selle otsustab tegelikult see, kuidas läheb sõjakäik ja kogu majanduse olukord tervikuna," rääkis Uus Maa kinnisvarabüroo analüütik Risto Vähi.