Heremi sõnul näitas Karise kõne, et president on üks informeeritumaid inimesi.

"Kahtlemata oleme oma mõtteid vahetanud, aga mina sain siit teatud kindluse ja suunanäidud, nii et tõepoolest, korrati üle see, mis on meile oht, korrati üle, et see ei lähe niisama üle, et me täna ei ole väga kehvas seisus ja et me ise peame päris palju tegema ja meil on liitlased olemas. Kõiki neid väiteid öeldes president on informeeritud inimene," rääkis Herem ETV-le antud intervjuus.

Kindral nõustus intervjueerija Mihkel Kärmase kokkuvõttega presidendi kõne sõnumist, et kui julgeolek on müür Eesti ümber, siis haridus on vundament, millele riik rajaneb. "See on suur küsimus meie valitsusele ka, kui palju riigi ressurssi on ta nõus panema erinevatesse valdkondadesse, kui palju sõjalisele riigikaitsele, kui palju sisekaitsele, kui palju tervishoiule ja kui palju haridusele. See küsimus on kõik selline, et kui palju tänasesse päeva ja kui palju homsesse," ütles Herem.

Vastates küsimusele, kas n-ö kihutuskõned, mida on viimase aasta jooksul väga palju pidanud näiteks Ukraina president Volodõmõr Zelenski, on tähtsad, ütles kaitseväe juhataja, et tänapäeval enam väga ei ole.

"Neid kihutuskõnesid tuleb erinevatesse meediatesse meile igal hetkel. Vanasti oli see, et sa tulid oma kodust, koguti vägi kokku, rahvas tuli kas või laulupeoks kokku ja siis keegi ütles midagi tarka. Täna seda tarkust tuleb igalt poolt. Raske öelda, kas on see sisu või pigem see hetk ja pidulikkus ja võib-olla sündmus ise selle ümber palju tähtsam," kommenteeris Herem.