X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

ERR Kiievis: Eesti esindajad meenutasid Venemaa ulatusliku sissetungi alguspäevi

Foto: ERR

Venemaa täiemahulise invasiooni alguspäevil Kiievis viibinud Eesti esindajad kirjeldasid "Aktuaalsele kaamerale", kuidas sündmused aasta tagasi arenesid.

Ehkki Eesti saatkond Kiievis oli sõjaks valmistunud juba mitu nädalat, tunnistab nõunik Vahur Soosaar, et magas selle alguse maha.

"Nüüd, aasta hiljem võin ausalt öelda, et mina magasin sõja alguse maha, sest mina ärkasin kell seitse üles, vaatasin telefoni ja see oli sõnumeid täis," meenutas Soosaar.

Ta võttis seljakoti selga ja kõndis kodust jalgsi saatkonda.

Andry Ruumet oli Kiievisse saabunud 16. veebruaril konsulit asendama. "Mul tuli siin pakkida konsulaarasjade arhiiv ja põhimõtteliselt olla iga päev valmis, et midagi juhtub," ütles konsul Andry Ruumet.

Ka ukrainlased olid olnud ootel. Vahetult enne sõja algust jagati välja Kiievis 25 000 automaati. Tahtjaid oli 50 000. Kõigile automaati ei jätkunud. Ülejäänutele öeldi, et võite saada labidad või siis aidake rajada kaitserajatisi," rääkis kaitseatašee asetäitja Eesti suursaatkonnas kiievis Andris Sprivul.

Juba 24. veebruari pärastlõunal asus osa saatkonnast teele Lvivi suunas. Navigeerimisrakenduse Waze abil otsiti kiireimat teed.

"Väljasõiduteed Kiievist olid umbes, siis Waze suunas meid kõige lihtsama, kõige vähem kasutatava tee poole, mis viis meid mööda Hostomelist," kirjeldas Soosaar.

"Kõige esmalt me nägime tegelikult tohutut suitsujuga taeva poole minemas – Hostomeli lennujaam põles," meenutas Ruumet.

Kaitseatašee ja tema asetäitja jäid saatkonda paigale. "Kolonel Vahur Murulaiuga, kaitseatašeega me käisime kordamööda väljas olukorraga tutvumas ja regulaarselt oma toiduvarusid täiendamas," rääkis Sprivul.

"Esimesed nädalad olid selles suhtes huvitavad, et poodides hakkasid kaubad vähenema, välja arvatud punase kalamarja riiul. Siis ma mõtlesin, et kui nüüd kõik saab otsa, siis hakkame lihtsalt saia ja punast kalamarja sööma," lisas ta.

Vahur Soosaar tuli diplomaatidest esimesena saatkonda tagasi juba aprillis. Koos on kogetud nii mõndagi. Pilt Venemaast on saanud väga selgeks.

"Selline küündimatu suhtumine, et tuleb sisse ja teeb mida tahab ja ei vastuta mitte millegi eest. Selliste naabritega ei ole mitte millestki läbi rääkida," kommenteeris Sprivul.

Kiluvõileiba küll saatkonna külmkapist Eesti vabariigi aastapäeval ei leidunud, kuid vajalikud toiduvarud on praegugi olemas mitmeks nädalaks.

Kiievis viibiv ERR-i ajakirjanik Astrid Kannel ütles "Aktuaalsele kaamerale", et Kiievi inimesed olid reedel ilmselt rõõmsad, et ei toimunud mingit raketirünnakut, mida pisut kardeti.

Kiiev ise näeb tema sõnul praegu välja selline nagu enne sõda. "Ukraina president Volodõmõr Zelenski jagas siin platsil teenetemärke, ta julges olla sellel platsil pikka aega, samal ajal kui Venemaa liider Vladimir Putin peab ilmselt mõtlema, kuidas ta seletab oma rahvale, et see sõda on olnud võidukas," rääkis Kannel.

Toimetaja: Merili Nael

Allikas: "Aktuaalne kaamera"

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: