Neljapäeval tegi riigikohus otsuse, millega tunnistati haridus- ja teadusministri 2019. aasta määruse punkt, mille alusel maksti teatud erialade üliõpilastele suuremat õppetoetust, põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks.

Probleemi kõnealuse punktiga tõi nelja aasta eest päevavalgele Tallinna Ülikooli üliõpilane, kes palus õiguskantsler Ülle Madisel kontrollida, kas on õiguspärane, et ülikool eelistab õpetajakoolituse erialastipendiumi määrates magistriõppe loodus- ja täppisteaduste õpetajakoolituse õppekavadel õppivaid üliõpilasi teistele õpetajakoolituse üliõpilastele.

Üliõpilaste erinev kohtlemine tulenes tingimusest, mille ülikool oli kehtestanud stipendiumi määramisel selle haridusministeeriumi määruse paragrahvi järgi.

Tudengi kirjast ajendatuna hindaski õiguskantsler määruse punkti põhiseaduspärasust ja tegi 13. detsembril 2021. aastal haridus- ja
teadusministeeriumile ettepaneku viia määruse teise paragrahvi esimese lõike viies punkt seadusega kooskõlla. Haridus- ja teadusministeeriumi esindaja teatas mullu jaanuaris õiguskantslerile, et nõustus kriitikaga ja lubas sätte seadustada hiljemalt selle õppeaasta alguseks. Kuna ministeerium aga lubadust ei täitnud, siis esitas õiguskantsler 1. novembril 2022. aastal riigikohtule taotluse tunnistada säte kehtetuks, kuna see on vastuolus nii kõrgharidusseaduse kui ka põhiseaduse sätetega.

Haridus- ja teadusministeeriumi esindaja nentis hiljem menetluse käigus, et nende lubatud muudatuste ettevalmistamine on võtnud oodatust enam aega.

Ka justiitsministeeriumi esindaja hinnangul on vaidlustatud säte põhiseadusega vastuolus. "Kuigi seadus ei sätesta iga üliõpilase õigust saada stipendiumit, võib otsustus, kellele ja mis tingimustel stipendiumit maksta, mõjutada hariduse kättesaadavust, õppe jätkamist ja eriala valikut ning selle kaudu piirata põhiõigust
haridusele ja õigust võrdsele kohtlemisele. Põhiõiguste piiramise üle peab otsustama seadusandja," kirjutas ministeeriumi esindaja seletuskirjas.

Eelmisel nädalal rahuldaski riigikohtu kolleegium põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seadusele tuginedes õiguskantsleri taotluse ja tunnistas kõnealuse määruse punkti põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks. Riigikohtu hinnangul seisnes peamine probleem selles, et haridusminister andis oma määrusega õppeasutustele ning haridus- ja noorsooametile volitused stipendiumite jagamise tingimuste kehtestamiseks.

Samas kõrgharidusseaduse alusel peab minister ise paika panema üliõpilaste riiklike stipendiumite liigid, suurused ja jagamise korra ning ta ei tohi seda õigust edasi volitada. Sellepärast tunnistas riigikohus ka ministri määruse selles osas põhiseadusevastaseks.

"See vaidlus sai kaudselt tõesti alguse ühe tudengi kaebusest, kellele ei meeldinud loodus- ja täppisteaduste tudengite eelistamine stipendiumite jagamisel. Samas õiguskantsler ei toonud seda teemat Rriigikohtusse mitte tudengite ebavõrdse kohtlemise pärast, vaid hoopis seetõttu, et minister oli jätnud stipendiumite jagamise reeglid kõrgkoolide ning haridus- ja noorsooameti otsustada. Seaduse järgi peab stipendiumite liigid, suuruse ja jagamise korra kehtestama minister – ka mingite valdkondade eelistamine tuleks otsustada ministeeriumi tasandil," ütles selgituseks riigikohtu pressiesindaja Arno Põder.