Ukraina välispoliitikas on praegu mitu tähtsat valdkonda, kuid kaks neist püsivad juba aastaid – need on liitumine Euroopa Liidu ja NATO-ga.

"Eelmisel aastal saime Euroopa Liidu kandidaadi staatuse ning töötame praegu Euroopa Komisjoni soovituste täitmise nimel. Loodame, et läbirääkimised Ukraina Euroopa Liitu astumise üle algavad juba sellel aastal. Mitte miski ei takista selle protsessi alustamist, kuid me saame aru, et tulemus tuleb mitte homme või ülehomme. Meie jaoks on tähtis alustada läbirääkimisi," rääkis Betsa.

NATO-sse astumisega on keerulisem. Vaevalt, et allianss on valmis vastu võtma sõdivat riiki. Kiievis aga lähtutakse sellest, et Ukraina kaitseb praegu NATO idatiiba.

"Loomulikult me rõhutame, et NATO liikmeks võime saada pärast meie võitu, mitte enne. Samal ajal me anname endale aru sellest, et esiteks, NATO on täna ainus julgeolekugarantii, ja teiseks, Ukraina juba praegu kaitseb NATO idatiiba ning faktiliselt juba on kollektiivjulgeoleku süsteemi osa. See aga tuleb juriidiliselt fikseerida. Saame aru, et see võtab teatud aja, aga see on meie üks prioriteetidest. Me tahaksime, et NATO tippkohtumisel Vilniuses kõlaks selge signaal meie tulevasest liikmesusest NATO-s," sõnas suursaadik.

Eelmisel aastal tutvustas Ukraina president Volodõmõr Zelenski ÜRO Peaassamblee istungil oma rahuplaani, mida toetasid kõik Ukraina partnerid. Eriti oluline on punkt Venemaa vastutusele võtmisest.

"Agressor peab kandma täismahus rahvusvahelist vastutust. See tähendab kohtupidamist, kahjude kompenseerimist, Ukraina taastamist, reparatsioonide maksmist. Alles siis võib Ukraina olla tulemusega rahul. Selle kõige eeltingimuseks on Ukraina piiride taastamine 1991. aasta seisuga. Need on meie rahvusvaheliselt tunnustatud piirid ning mingeid kompromisse me läbi ei vaata," ütles Betsa.

Suursaadik tõdes, et olukord mitmel pool lahinguväljal on praegu keeruline. "Kahjuks Venemaa saab aru ainult jõu- ja relvakeelest. Sellepärast me peame võitma lahinguväljal ning siis peab Venemaa kandma vastutust oma kuritegude eest Ukraina ja rahu vastu," ütles ta.

Ukraina suursaadik tänas Eestit abi ja toetuse eest. "Sõja ajal on Eesti andnud Ukrainale abi 370 miljoni euro ulatuses. See on kõige rohkem arvestatuna elaniku peale. Väikese riigi jaoks see on hiigelsuur abimaht. Tahan siin tänada peaminister Kaja Kallast, president Alar Karist, välis- ja kaitseministrit nii tugeva toetuse eest."

Betsa usub, et olenemata Eesti riigikogu valimiste tulemustest Eesti toetus Ukrainale ei lange.

"Peab aru saama, et Ukraina võitleb praegu kogu demokraatliku maailma vabaduse eest. Me võitleme mitte ainult oma riigi eest, vaid ka demokraatlike väärtuste eest: vabadus, väärikus, inimõigused. Toetus Ukrainale on investeering Eesti ja Euroopa Liidu julgeolekusse. Kogu maailma julgeolek sõltub sellest, kui kiiresti Ukraina võidab selle sõja, sellest tuleb lähtuda. Loodan, et ma vastasin diplomaatiliselt, sest ma ei saa kommenteerida asukohariigi siseasju. Aga ma usun, et toetus ei lange, sest Eesti julgeolek on otseselt seotud Ukraina julgeolekuga," kommenteeris ta.