Ministeerium tulumaksuseaduse täpsustamist vajalikuks ei pea

Rahandusministeeriumi hinnangul maksustab Eesti riik aktsiate lühikeseks müüki väärtpaberitehinguna ning üksikjuhtumite põhjalt pole mõistlik iga nüansi katmiseks seadust muuta.
Äripäev kirjeldas möödunud nädalal ühe investori lugu, kelle puhul maksuametnik tõlgendas aktsiate lühikeseks müümist kui repotehingut, mitte väärtpaberitehingut ning ootas sellelt maksu tasumist kogu tehingu summa ulatuses.
Konkreetset juhtumit maksuamet ega rahandusministeerium kommenteerida ei saa, kuid maksuameti teatel ei ole seaduses sellist tehingut üheselt reguleeritud, mistõttu vaatab maksuhaldur iga juhtumit eraldi.
Rahandusministeeriumi hinnangul on tegemist siiski väärtpaberitehinguga. Antud näitega sarnaseid juhtumeid tuleb ministeeriumi kinnitusel ette harva.
Ministeeriumi maksu- ja tollipoliitika osakonna juhataja Erle Kõometsa sõnul on maksustamisel lähtutud pikalt stabiilsest põhimõttest ning kuigi ministeerium analüüsib, kas seaduses oleks vaja täpsustusi teha, siis iga üksikjuhtumi pealt seadust muuta pole mõistlik.
"Mitmeti mõistetavuse on eelkõige võimalikuks teinud see, et tehinguid on hästi mitmesuguseid ja kõik tehingud ei jälgi ühtlast ja selget lühikeseks müügi põhimõtet. Tihtipeale ongi raske maksuametil suhteliselt pinnapealse info põhjal öelda, millega tegemist on. Standardne lühikeseks müügi maksukäsitlus on olnud stabiilne üsna pikka aega, see üldpõhimõte ei muutu ka," ütles Kõomets.
Kõometsa sõnul tuleb siiski ette üksikjuhtumeid nagu Äripäeva kirjeldatud loos, mis üldpõhimõtete rakendamist tingimata ei muuda.
"Mida aeg edasi, seda rohkem neid võib tulla, sest aina levinum on välisturgudel investeerimine ja välismaaklerite kasutamine. Neid tehinguid ongi laual täna rohkem, järgnevaid mudeleid kui need, mida võib-olla Tallinna börsil saada on. Öelda veendunult, et kuskil on seadust vaja muuta, seda me ei saa," ütles Kõomets.
Kõometsa hinnangul tasub seda analüüsida, kuid seadust muutma tema ei tormaks.
"Kogu aeg tulevad uued tehingud, kogu aeg saame uut infot ja analüüsime seda sellest vaatekohast, kas on midagi, mida meie seadus ei kata. Kui on üksikjuhtumid, siis üldiselt need on rakenduslikud küsimused. Hakata seadust muutma iga peene nüansi katmiseks, selleks me mõtet ei näe," rääkis ta.
Alati jääb küsimusi, mis nõuavad tõlgendamist ning sellised küsimused arutab maksu- ja tolliamet rahandusministeeriumiga läbi, ütles Kõomets.
Toimetaja: Barbara Oja